Küsi juristilt
Sellist mõistet nagu “lisa-tööpäev” seadustes ei ole. Igal inimesel on tarvis puhata, isegi kui ta ise selle vastu on. Töö- ja puhkeaja seaduse paragrahvi 21 kohaselt peab töötajal olema vähemalt kaks puhkepäeva nädalas.
Tööaja summeeritud arvestuse korral peab iganädalane puhkeaeg kestma vähemalt 36 tundi järjest. Puhke-päeval võib töötajat tööle rakendada üldjuhul tema nõusolekul. Ainult ajutiste edasilükkamatute tööde tegemiseks vääramatust jõust tingitud vajadusel (näiteks loodusõnnetus) on töötaja ka puhkepäeval kohustatud tööandja korraldusel tööle tulema.
Kui töötaja annab nõusoleku puhkepäeval, st väljaspool oma töögraafikut töötamiseks, siis tuleks juba ette kokku leppida, kas see hüvitatakse raha või vaba ajaga. Kui valitakse raha, siis peab lisatasu olema vähemalt 50% töölepingus näidatud palgamäärast, st puhkepäeval graafikuvälise töötamise eest tuleb maksta vähemalt poolteisekordselt. Kui aga hüvitatakse puhkepäeval töötamine vaba ajaga, makstakse selle päeva eest nagu tavaliselt, st ühekordselt. Konkreetse vaba päeva osas tuleks samuti juba varem kokku leppida, see väldiks hilisemaid vaidlusi. Seadus ei sätesta, mis aja jooksul tuleb vaba päev anda, seetõttu ei saa rääkida aegumisest. Ikka tuleb vaba päev tööandjaga alati eraldi kokku leppida või näha vaba aja andmise aeg ja kord ette töö- või kollektiivlepingus.
Töötaja, kellele tööandja lisatasu või vaba aega puhkepäeval töötamise eest ei anna, võib lisatasu nõuda töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu kolme aasta jooksul. See on individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses näidatud palganõude esitamise aeg.
Küsimusi saab jätta:
meiliaadressile agne.narusk@epl.ee
või saata postiga Narva mnt 13, 10151 Tallinn, “Küsi juristilt”.
