Küsimused ja vastused
Millist lisavarustust pakuvad rattapoed jalgratturi elu mugavamaks ja ohutumaks muutmiseks?
Oliver Johanson, Hawaii Ekspressi peaspetsialist
Väga hinnatud abiline ratturile on rattakompuuter (290-400 krooni) – näitab läbitud distantsi, kiirust, keskmist kiirust ja kella. Ratta seisujalg (120-240) on asendamatu, kui on vaja panna ratas seisma, aga sein on värskelt värvitud ja ratas kraapimata. Pakiraam (270-340) lubab matkale minnes kas või 50-kilose koti kaasa võtta või ilma rattata sõbra kaasa kutsuda. Väga praktilised on porilauad (150-340) – vähendavad pesupulbrite müüki masendavalt. Olemas on ka disainporilauad, mis muudavad ratta seksikamaks. Pimedas sõitjatele lausa kohustuslik on vilkuv tagatuli (190-290), mis suurendab elukindlustusseltside kasumeid.
Trendikad on näppudeta rattasõidukindad (90-350), pealegi püsivad nendega käed paremini lenkstangil ja kukkudes kaitsevad kindad peopesasid. Tõsisematele sõitjatele on kasulikud spetsiaalsed rattasõidupüksid (295-790), mis vähendavad tuuletakistust, suurendavad kiirust ja pärast 50 km sõitu ei tekita mõtet patja sadulale kinnitada. Praktiline on seljataskuga varustatud “hingav” rattasärk (590-890), mis ei veni pesus, ei kaota värve, kuivab oluliselt kiiremini kui T-särk ja spetsiaalsest taskust saab ka mobiili kiiremini kätte. Spetsiaalsed rattasõidukingad (790-1590) on jäigema tallaga ja tugevama pealisosaga kui tossud. Silmi kaitsevad tolmu ja putukate eest prillid (390-790), soovitavalt vahetatavate klaasidega (tume, hele, värvitu). Hindamatu kaaslane on joogipudel (50-80), eriti kui kell 8 hommikul kraadiklaas alla 25 kraadi kohe kuidagi ei taha näidata.
Ratturi parim elukindlustus on aga kiiver (laste 190-395, täiskasvanute 590-1590) – õnnetuses on kaotaja alati jalgrattur, ka siis, kui tal on õigus.
Kas soe suvi ja ehted sobivad kokku?
Tanel Veenre, moekunstnik
Kui on soojad ilmad ja muu rõivastus suhteliselt napp, siis võiks just ehetega rõhutada kandja isikupära. Ehe on väike, aga väge täis. Eriti, kui see on disainerilt tellitud ainueksemplar, siis võib ju kindel olla, et teist niisugust maailmas ei ole. Personaalselt kellelegi tehtud või mõne olulise inimese kingitud ehe kannab alati ja igal pool kaasas mingit pilti või mälestust.
Kui rääkida nn moeehetest, mida võib osta kaubamajadest ja rõivapoodidest, siis seal valitseb endiselt sädelevate briljantida kultus. Ja moepilti on tulemas ka massiivsed retro-ehted. Siin tasub meenutada 60-70-ndate suuri ”kosmoseajastu” käevõrusid või pseudo-etnograafilisi kaelaehteid-kõrvarõngaid. Ka on ilmselge oriendi mõju meie kultuurile – indiapärastest pärl- ja teokarbitikanditest on saanud oluline osa lääne tarbeehtes. Igal juhul on mängumaa ootamatult lai ning ehtesõbrad peaks leidma endale sobiva.
Sädelevaid moeehteid on suures valikus Kaubamaja 5. korrusel, etno-ehteid võib hankida mõnest india või hiina poest ning autoriehteid saab tellida Eesti Kunstiakadeemia metallikunsti osakonnast või osta A-Galeriist.
Milline on pärimise vormistamise ehk pärandi vastuvõtmise aeg?
Tea Türnpuu, Tallinna notar
Pärandi vastuvõtmiseks tuleb pärijal esitada pärandaja viimase elukoha järgsele notarile pärimisavaldus. Selle alusel avaldab notar teate pärimisasja algatamise kohta ning määrab teistele võimalikele pärijatele pärandi vastuvõtmiseks (pärimise) tähtaja ajalehes (praegu on selleks Äripäeva väljaanne Ametlikud Teadaanded). Samuti saadab notar teistele teadaolevatele pärijatele kirja, kus palub neil soovi korral pärimisel osalemiseks avaldus esitada. Notar määrab pärijatele avalduse esitamiseks tähtaja vastavalt pärimisega seotud asjaoludele.
Pärandi vastuvõtmise tähtaeg sõltub sellest, kes on pärijateks, kas esimese ringi pärijad – lapsed, abikaasa või kaugema ringi pärijad – vanemad, vennad, õed. Tähtaja pikkus oleneb samuti sellest, mis on pärandvaraks ning kas pärimine toimub seaduse järgi, koduse või notariaalse testamendi järgi või hoopis harvaesineva pärimislepingu järgi.
Üldjuhul on pärimise tähtaeg 2-5 kuud, arvates notarile esimese pärimisavalduse esitamisest. Esmast pärimisavaldust on õigus esitada 10 aasta jooksul, alates pärandi avanemise päevast, milleks on inimese surmapäev või surnuks tunnistamise päev.
Pärijaks loetakse isik, kes on notarile tähtaegselt esitanud notariaalselt tõestatud pärimisavalduse, eeldusel muidugi, et tal on õigus pärimisel osaleda.
Mida küsisid inimesed paarkümmend ja enam aastat tagasi?
(Ajakirja Küsimused ja Vastused põhjal)
J. Käo Tartu rajoonist küsib, kas paljulapselisel perekonnal on võimalik osta mikrobussi.
Mikrobusse eraisikutele ei müüda. (Jaanuar 1981)
P. Kikas Võru rajoonist pärib, millal kehtestati meil sotsialistliku töö kangelase nimetus.
/.../ Sotsialistliku töö kangelase nimetus kehtestati Nõukogude Liidus 27. detsembril 1938. Sellega autasustatuile annab NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium ühtlasi Lenini ordeni, aukirja ning 1940. aastast alates medali “Sirp ja “Vasar”. Kahekordseks sotsialistliku töö kangelaseks saanut autasustatakse teise medaliga “Sirp ja Vasar” ning tema kodukohta püstitatakse tema pronksbüst. Sotsialistliku töö kangelase nimetus on antud ligemale 19 000 inimesele, kellest kaks või rohkem korda autasustatuid on üle 100. Kolmekordsete sotsialistliku töö kangelaste hulgas on akadeemikud I. Kurtatov, M. Keldõ, A. Aleksandrov, L. ·telkin, J. Zeldovit, J. Hariton, A. Tupolev, S. Iljuin, tankikonstruktor N. Duhhov, kolhoosiesimees H. Tursunkov jt. (November 1981).
A. Laks Viljandi rajoonist küsib, mis omadustega on lahustuv kohv.
/.../ Üks on kindel – kohv olgu täiesti tervete inimeste jook! /.../ Lahustuv kohv pole mingi eriline toode. Seda tehakse tavalisest valmiskeedetud kohvist, mis kuivatatakse pihustamismeetodil, nagu valmistatakse piimast piimapulbrit. Seega on lahustuva kohvi toime samasugune nagu tavaliselgi kohvil. Mõned väidavad küll, et lahustuv kohv on kangem ja toimib ärritavamalt. See on võimalik seetõttu, et lahustuvast kohvikust jooki kiputakse tegema tavalisest kangemana. (November 1974)
