Proua istub rahunenult mehe kõrvale ja haarab tal õrnalt käest. Näe, kuis läinud on, mees pärast rasket rabandust puhta voodihaige. Suurenemas pole mitte ainult vanurite hulk, vaid ka nende lähedaste arv, kelle igapäevaelu hooldusvõimalused järjest enam mõjutavad.

Juuni algul avas Lääne-Tallinna Keskhaigla Nõmmel hooldusosakonna, praegu on seal veel 15 vaba kohta, kuigi õieti peaks siinseid plaane kuuldes rääkima uuest vanurite hooldamise kultuurist.

“Loodame, et saame peagi täienisti hooldushaiglaks,” sõ-nab majavanem Mark Levin, kelle sõnul ka linn seda ette-võtmist pisut rahaliselt toetas. Lisaks käivad läbirääkimised haigekassaga tuleva aasta lepingute asjus.

Siinsel hooldusosakonnal on plaanis areneda terviklikuks vanurite hoolduskeskuseks, kuhu tahetakse lisaks haiglaravile juurde luua ka päevahoid koos meditsiiniteenuse, vajalike protseduuride, võimlemise ja muu vajalikuga.

“See on palju mõistlikum lähenemine, kui võtta vanainimene suurde haiglasse aktiivravile ja maksta kallist voodipäevahinda – sageli ei vaja tema seisund niivõrd kallist haiglat kui lihtsalt asjatundlikku hoolt. Kui haigus ägeneb, kui on näiteks midagi tõsist südamega, saame patsiendid saata spetsiaalsesse aktiivraviosakonda Pelgulinna haiglas,” räägib Levin. Nõmme haiglasse loodud hooldusosakond on alustanud eelkõige neist vanuritest, kes ise enam liikuda ei saa ja püüab pakkuda igapäevaseks vajalikku, ka psühholoogi abi.

“Kindlasti tahame kaasata ka kirikut ja muid heategevusorganisatsioone, just nii nagu seda tehakse arenenud riikides,” peab Levin tulevikuplaane.