19-aastane Tiina kiigutab vastsündinut turvahällis ja annab uudishimust pärani silmadega endisele klassivennale aru, kuidas tema, kellel oli kindel plaan ja kõik eeldused minna ülikooli, on nüüd ühtäkki ema. Tiina ei taha tunnistada, et praegu sõltub ta emapalgast, elukohaks on napp pind üürikorteris ja lapse isaga on segased suhted. „Ma ei planeerinud last. See lihtsalt juhtus nii.”
Eesti avalikkuses räägitakse seksuaaltervisest vähe ja sel põhjusel on meie teadlikkus pereplaneerimisest ja vastutustundlikust seksuaalkäitumisest vilets ning suhtumine sageli kergekäeline. Nii esinebki endiselt soovimatuid rasedusi, mis lõpevad abordiga. Eestis alustati esimest korda riiklikku teavitustööd „Teadlik valik”, mida korraldab rahvastikuministri büroo koostöös seksuaaltervise liidu, naistearstide seltsi ja sotsiaalministeeriumiga.
Rõhutatakse, et mõlemad valikud – nii laste sünnitamine kui ka pisipere saamise edasilükkamine – on head siis, kui otsus on läbimõeldud. Kampaaniaga soovitakse suurendada inimeste teadlikkust seksuaaltervisest, pereplaneerimisest ja vastutustundlikust seksuaalkäitumisest.
Usaldusväärsed kaitsevahendid
Kuigi Eesti rahva seksuaaltervise näitajad on aastatega paranenud, pole olukord siiski kiita, leiab Tartu ülikooli arstiteaduse doktorant ja Eesti seksuaaltervise liidu liige, naistearst Made Laanpere. Eestis on uute HIV-juhtude arv miljoni elaniku kohta endiselt Euroopa suurim ja nakkus on väljunud süstivate narkomaanide ringist.
Kuigi abortide arv on võrreldes 1990-ndate algusega märkimisväärselt langenud, on see tuhande fertiilses eas naise kohta Eestis siiski kaks korda suurem kui Põhjamaades keskmiselt. TÜ naistekliiniku 16–45-aastaste naiste seas tehtud uuringu tulemused näitavad, et usaldusväärsete ja tänapäevaste rasestumisvastaste vahendite kasutamine on meil endiselt kesine. Umbes neljandik igas vanuses vastajaist kasutas oma viimases vahekorras katkestatud suguühet või nn kalendrimeetodit. Kalendrimeetodi kasutamisel on (soovimatuid) rasedusi saja naise kohta esimese aasta jooksul 2 kuni 25, katkestatud suguühte korral 6 kuni 17. Usaldusväärse meetodina nimetab Laanpere hormonaalsete vahendite ehk tablettide, plaastrite, tuperõnga, emakasiseste vahendite ja kondoomi kasutamist. Mujal maailmas soovitatakse kasutada hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid ja kondoomi samal ajal - kondoom on ainus kaitse ka sugulisel teel levivate infektsioonide eest.
Palju müüte ja häbi
Laanpere sõnul on seksuaaltervis üks oluline üldise tervise osa, mis on siiani jäänud tagaplaanile. Üks põhjus, miks sel teemal ei olda valmis avatult rääkima, on mitmesugused seksuaalsusega seotud emotsioonid – hirm, piinlikkus ja väärastunud ettekujutus seksuaalsusest. Laanpere sõnul pole vist teist teemat, mis oleks sünnitanud nii palju kaksikmoraali. Naistearsti sõnul algab kõik inimese enda hoiakutest – kas hoolitakse oma kehast, tervisest ja teistest inimestest. „Kõik tänapäevased kaitsevahendid on meil kättesaadavad. Igaühel, kes satub soovimatu rasedusega naistearsti juurde, on võimalik saada teavet, kuidas tulevikus sellist olukorda vältida,” selgitab Laanpere.
Vastutust teavitustöö eest ei saa panna vaid ühele institutsioonile, see on riikliku poliitika küsimus. Tasakaalustamaks meelelahutusmeediast tulevat sõnumit „õige” naise ja mehe kuvandist, on tänapäeval veelgi olulisem roll kooli seksuaalkasvatuse tundidel. Enne 1996. aastat puudus seksuaalharidus õppekavast üldse ja ka praegu on õppetase Eestis ebaühtlane.
Laanpere sõnul on üle poole aborti teinud naistest käinud rasedust katkestamas rohkem kui korra. Kui mujal maailmas katkestatakse peamiselt esimene rasedus, siis meil käivad aborti tegemas just need naised, kellel juba on lapsi.
Miks Eesti inimesed usaldusväärseid kaitsevahendeid omaks ei võta? Laanpere sõnul on üheks põhjuseks hirmud ja visalt kaduvad müüdid, millesse on endiselt suur usk. Naistearstina teab ta, et levinuim väärarvamus on see, et hormonaalsed rasestumisvastased vahendid muudavad viljatuks ja teevad paksuks. Laanpere usub, et see on alguse saanud Nõukogude ajal, mil tänapäevased rasestumisvastased vahendid olid kättesaamatud ja kõik seksuaalsusesse puutuv tabu.
Noored on teadlikumad
Laanpere tõdeb hea meelega, et noorte seas on usaldusväärsete rasestumisvastaste vahendite kasutamine oluliselt kasvanud. TAI uuringutulemused näitavad, et üha enam on hakatud esimeses vahekorras kondoomi kasutama. Sellest järeldub, et noored on vastutustundlikumad.
Tasapisi hakkab muutuma mõttemall, et mees on pere toitja, naine laste kasvataja ja need rollid on teineteisest lahus. „Loodame, et ka riik mõistab selle vajalikkust ning panustab enam töö ja pereelu ühitamise võimalustesse.” Vaikselt muutub arusaam, et lapse saamine või raseduse vältimine on pelgalt naiste probleem.
„Suhtumise muutumise märgiks on üha kasvav peresünnituste osakaal. Ka on igapäevatöös üha enam märgata, et vastutust oma seksuaalelu eest tahetakse koos jagada ja nõu tullakse saama kahekesi. Üha enam mehi on kaasatud laste kasvatamisse ja riik peaks oma toetus-süsteemiga seda soosima. Ent nende roll võiks olla veelgi suurem,” lisab Laan-pere. Laste planeerimine on paari otsus – see omakorda eeldab suhtlust, usaldust ja vastutuse jagamist.
