Lauluväljakul on 9-meetrine võrkpüüton
Lauluväljaku väiksesse saali astudes tabab inimest ehmatus - suures klaasterraariumis lamab rahulikult 9-meetrine võrkpüüton. Teisal avaneb veelgi ehmatavam pilt - umbes nelja-aastane tüdruk seisab, õnnis naeratus näol, ja tema kaela ümber on end rahulikult kerra keeranud kuningboa.
Lauluväljakul on juba nädalajagu avatud madude näitus. Eksponaate on 51. Näituse korraldaja, jurist Mart Külvi sõnul toovad ja viivad madude omanikud oma lemmikuid näitusele teistele vaadata ja siis jälle koju sööma.
Osa näitusel väljas olevatest madudest, varaanidest ja kilpkonnadest on Eestis elavate inimeste isiklik omand, osa madusid ning konnad on näitusele välja pannud Tallinna loomaaed.
Näituse mürgisemad maod on gürsa, kobrad ja lõgismaod.
Kõige atraktiivsemaks peab Külvi väga mürgist hallkobra. "Ta ajab pea püsti ning sisiseb. Hammustab vaid nii kaugelt, kui kael ulatub. Aga teised viskuvad sulle peale ja kunagi ei tea, kunas ta hambad sisse võib lüüa. Seda muidugi mitte näitusel, vaid looduses," rääkis Külvi.
Näituse kõige pikem ja vanem, 9 meetri pikkune ning 30 aasta vanune võrkpüüton ei ela erinevalt paljudest teistest madudest korteris, vaid kuulub ühele firmale. Mao ühe söömaaja rekord on 40-kilone vasikas. Praegu antakse püütonile olenevalt isust kolm kuni viis suurt jänest, mis teeb keskmiselt 35 kilo liha ühe isuga.
Toidu kugistab madu tervelt alla, allaneelatud toit liigub tasapisi mööda seedekulglat kuni jõuab mao sabani. "Umbes kuu aega ta lihtsalt magab ja naudib oma kõhutäit. Seejärel muutub elavamaks ja hakkab uue toidu järele ringi vaatama," sõnas Külvi.
Külvi sõnul antakse madudele ainult elusat toitu, sest nad pole raipesööjad, vaid tahavad ise oma ohvri tappa.
Näitusekülastajatel on soovi korral võimalus enda kaela saada kuningboa, kellega enamasti esinevad striptiisitarid ja tsirkuseartistid. Kuningboa pole mürgine, ta kägistab oma ohvri. Ebameeldivaid vahejuhtumeid näituse kuningboade ja julgete külastajate vahel pole Külvi kinnitusel kunagi esinenud. "Näitusemadudel on alati kõht täis. Nad on tänulikud, kui neid aeg-ajalt puurist välja tõstetakse ja nad saavad maailma teistest madudest lähemalt uudistada," selgitas Külvi.
Tema sõnu kinnitab väike tüdruk, kes mao endale rahulikult kaela laseb panna. Samal ajal krimpsutavad kaks naist nina ning taganevad mõned meetrid.
Närviliseks ja ründavaks muutub madu alles siis, kui teda ehmatada või kui keegi teeb äkilise liigutuse. "Juures olles taipab omanik mao käitumist juba ette ning võtab looma enda hoolde," kinnitas Külvi.
Külastajate väntsutada on ka Külvile kuuluv väike kuningmadu ehk piimamadu, kes kägistab ja sööb põhiliselt hiiri.
Meie kliimavööndis sobiks näitusel väljas olevatele madudele ainult suvi ja siis ka tuulevaikses kohas. Enamiku ajast veedavad maod terraariumis. Ainsa eksponaadina saaks Eestis aasta läbi hakkama harilik nastik, kelle eripäraks on armastus krabipulkade vastu. "See oli üllatus meile kõigile," tunnistas Külvi.
Ta ei pea imelikuks madusid, keda reeglina peljatakse või lausa vihatakse, kodus pidada. "Kes armastab eksootikat, kes ekstravagantsust, kes võtab mao enda juurde lihtsalt lugupidamisest," tõdes Külvi, kes on oma mao saanud kingituseks Kesk-Aasiast. Külvi kinnitusel on madude rahulikkus nakkav. "Vaatad temaga natuke aega tõtt ja pärast on väga hea keskenduda," rääkis Külvi.
Madusid on Külvi sõnul müüdud ka Kuldse Börsi kaudu. "ükskord pakuti müüa kahemeetrist võrkpüütonit hinnaga 5000-8000 krooni. Kõige lihtsam on neid osta ZOO kauplustest," lisas ta.
Külvi sõnul võivad ka maod nohusse või kopsupõletikku jääda. Märtsis on ees vitamiinikuur ja siis süstitakse kõiki alates kilpkonnadest ja lõpetades madudega.
Madusid näidatakse veebruaris-märtsis ka Narvas, Kohtla-Järvel ja Rakveres.
"Meie eesmärk koostöös Tallinna loomaaiaga on teadvustada inimesi Tallinna loomaaia eksootikamaja ehitamise vajadusest, millel praegu vaid vundament olemas," rääkis Külvi.
KäRT KARPA
