Lavalaudade elavad legendid


Lavalaudade elavad legendid
Rauno Volmar

20 minutit enne kella seitset õhtul voolab Salme kultuurikeskuse ustest sisse inimjõgi.

Mõned daamid on õhtukleitides, enamus aga lihtsalt viisakamas igapäevarõivas. Piletileti ees lookleb väike järjekord, osa inimesi võtab välja kinnipandud pääsmeid, mõni aga ootab närveldades, kas algavale etendusele “Hotell California” veel pileteid jagub – kangesti tahaks just täna õhtul Neil Simoni naljatükki laval näha!

Mõni minut enne etenduse algust on saal täis – leidub vaid paar tühja kohta –, kui algab etenduse tunnusmuusika, The Eaglesi “Hotel California”. Lavale astuvad Nemad Ise – täpselt viiekümne aasta eest esmakordselt koos üles astunud, nii eraelus kui lavalaudadel paar olnud Ita Ever ja Eino Baskin. Nendevaheline keemia toimib nii hästi, et kohati pole vahetki, kas laval on hotellikülalised Millie ja Marvin või Diana ja Sidney või hoopiski Ita ja Eino.

Sõiduvees

Sarnasus on eriti tuntav just teises vaatuses, kus luksushotelli külalised – näitlejanna oma abikaasaga – on Londonist Oscari galale saabunud. Ita Ever möönab hiljem, et mõistab selle näidendi näitlejannat väga hästi, sestap ei valmista talle rolli sisseelamine mingeid raskusi. “Ta on mulle sümpaatne,” tunnistab Ever. Pole siis midagi imestada, et osatäitmine publikult rohkesti naerupahvakuid pälvib – Ita Ever on oma sõiduvees.

“Viiskümmend aastat lavaelu – see on mõnus tunne. Tajume Baskiniga teineteist näitlejatena väga hästi, nii et isegi kui tekstiga midagi juhtub, improviseerime sellest üle,” räägib näitlejanna, kelle põlvkonna näitlejaid leidub Eesti teatrites kahe käe sõrmede jagu. “Rahvale komöödiad meeldivad, selles mõttes on meie töö olnud tänuväärne,” on Ever tänulik Baskinile, kes “Hotell California” kahe aasta eest lavastada võttis.

“Neil Simoni komöödiad kuuluvad minu vaieldamatute lemmikute hulka,” nendib lavastaja ja peaosatäitja Eino Baskin. “Anekdootlikes situatsioonides toob Simon esile inimestevahelised suhted – pikaajalise koosolemise plussid ja miinused.” Nagu lavapartneril, on Baskinilegi südamelähedane etenduse teine osa, kus näitekirjanik toob esile igasuguse koogutamise ja kummardamise tragikoomilisuse. On ju Oscarite jagamine ühes oma tähtede paraadiga filmimaailma suurim ja vahest ehk silmakirjalikem etendus, kus välklampide sähvatuste saatel võitjad kaotajatest eraldatakse.

Oma poole sajandi pikkuse lavaelu juubelit tähistavate Everi ja Baskini puhul aga ei teki küsimust, kas nad kuuluvad võitjate või kaotajate sekka. Rahvast täis saal ja etenduse järel kestvad ovatsioonid kinnitavad näitlejate kuulumist lemmikute hulka. “Ikka silm läheb kalkvele, olen publikule poolehoiu eest väga tänulik,” tunnistab Ita Ever, peos publikult tänutäheks saadud roosid.

Mis asi on Komöödiateater?

Vanalinnastuudio mantlipärija?

•• Salme kultuurikeskuses etendunud “Hotell Californiat” mängiti Komöödiateatri egiidi all.

•• Kuna Vanalinnastuudio loobus tervest oma repertuaarist, idee ja vajadus komöödiateatri järele pole aga kuhugi kadunud, on Komöödiateatri egiidi alla koondunud “Klatš” ning “Hotell California”. Produtsent Hannes Villemsoni sõnul plaanitakse tulevikus teisigi tükke välja tuua.

•• Tähelepanuväärne on sealjuures tõik, et “Hotell California”, mis kuulus Vanalinnastuudio repertuaari, loovutati tükkis täiega erateatrile, mis on teatriloos pretsedenditu juhtum.

•• Komöödiateater ei ole üks kindel maja, kuhu tulla, vaid etendusi hakatakse andma saalides üle Eesti. Näiteks “Klatš” tuleb lavalaudadele novembri lõpus Lihulas, “Hotell California” alustab tuuritamist taas detsembrist ja nii kevadeni välja. Vahepealse pausi tingib Eino Baskini lavastajatöö Vanalinnastuudios.