Lendtähed pärinevad Päikesesüsteemi koidikust

Euroopa teadlased ei uskunud veel kakssada aastat tagasi, et taevast sajab kive. Prantsuse akadeemia pidas sellist juttu selgeks ebausuks.

Kuid kui 1803. aastal kukkus Normandiasse L’Aigle’isse paar tuhat meteoriiti, tuli teadlastelgi tunnistada, et taevast sajab tõepoolest kive. Sajab ka tolmu – on hinnatud, et iga päev jõuab maapinnani 20 tonni kosmosest pärit ainet.

Kui Maale läheneb komeet või asteroid, muutub see Maa atmosfääris põlema lahvatav hiiglasliku kiirusega kihutav taevakivi lendtäheks, mis tervitab meid Päikesesüsteemi 4,5 miljardi aasta tagusest algusajast. Möödunud nädalal sattus lähestikku kaks haruldast sündmust.

1382 ohtlikku asteroidi

Reedel, 15. veebruaril möödus Maast 27 600 kilomeetri kauguselt 50-meetrise läbimõõduga asteroid 2012 DA14 ning mõni tund varem sisenes atmosfääri, lagunes ja plahvatas Venemaal Tšeljabinski linna kohal komeet. Komeet, mille läbimõõduks enne atmosfääri sisenemist on hinnatud 17 meetrit ja massiks 10 000 tonni, kihutas taevas laugja helendava jutina kiirusega 60 000 kilomeetrit tunnis ja tekitas 500-kilotonnise plahvatuse.

Komeedi plahvatuse umbes 25 kilomeetri kõrgusel registreerisid viis eri paigus asuvat infraheli seirejaama. Esimesena andis sellest teada Alaskal, plahvatusest 6500 kilomeetri kaugusel asuv jaam. Infraheliandmetest nähtub, et komeet paiskus atmosfääris laiali 32,5 sekundi jooksul. Komeet tuli arvatavasti Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst. Nii suure meteoori puhul võiks oletada suure arvu meteoriitide sadu maapinnale, niisiis on taevakivi plahvatus vallandanud Tšeljabinski kandis tõelise kullapalaviku.