Lihulas ehitati kiviheitemasin
Keskaegset Lihulat kaevavad arheoloogid ehitasid ajaloomuuseumi teaduri Jaak Mälli käe all Eestis tõenäoliselt esimese kiviheitemasina pärast Liivi sõda.
"Tegime 2.-15. sajandini sõjapidamises kasutatud kiviheitemasinast võimalikult täpse koopia," rääkis idee autor arheoloog Mati Mandel.
Enne ehitama asumist valmistas ajaloomuuseumi relvade fondi teadur Jaak Mäll kaks kümnekordselt vähendatud maketti, kuid ehitades täiendati konstruktsiooni veelgi. Kiviheitemasinate kirjeldusi ja jooniseid on 13.-14. sajandi käsikirjades. "ühtegi originaali pole säilinud," rääkis Jaak Mäll.
Ajaloomuuseumi relvade fondis töötava Mälli sõnul puudub Eestis peaaegu täiesti keskaegse militaarajaloo uurimine.
Lihula kiviheitemasin, mis töötab raskusjõu ja kangi põhimõttel, on tehtud hilisemate eeskujude põhjal. Mäll nimetab selle tüüpi saksa keelest laenatud nimega bliida.
Lihula kiviheitemasin on valmistatud kuuse- ja männipalkidest, sepa taotud naeltest ja konksudest ning kanepinöörist. "Soovisime, et kõik oleks võimalikult ehtne ning seda saaks võtta ka kui teaduslikku eksperimenti," ütles arheoloog.
Eestis varem sellist masinat tehtud pole. Neid on valmistatud Euroopas, kuid Põhja-Ameerikas on niisuguse erilise asja ehitamine lausa moeasi.
Masina telje kõrgus on kolm meetrit ja vinnastamata olekus on ta kuus meetrit pikk. "See on umbes poole väiksem kui vanasti sõjas kasutati," selgitas Mäll.
Kolmel mehel kulus masina valmistamiseks üle kahe päeva ning kangiosa vajab veel parandamist.
Suuri kiviheitemasinaid ehitati sõjapidamise paigas, ainult konksud ja naelad olid kaasa toodud.
Lihulas võis viimati kiviheitemasinaid vaja minna 13. sajandil, kui seal oli piiskopilinnus ning ordu ja piiskopi mehed omavahel sõdisid. Kiviheitemasinat kasutati nii linnuste ründamisel kui kaitsmisel. Linguga lennutati teele 3-4-kiloseid kive ning põlevaid asju.
"Kivid lendavad 80 meetri kaugusele," rääkis Mandel uue masinaga tehtud katsete põhjal. Veega täidetud plastikpudelid on Lihula külje all lennanud kuni 60 meetrini. "Lennutasime kaugele ka Tartu õlletehase 5-kilose botshka, aga see läks katki," lisas arheoloog.
Keskaegse Lihula Fondile kuuluvat kiviheitemasinat demonstreerivad arheoloogid 8. ja 9. augusti õhtul Lihula linnusel, kuhu ta pärast veel mõneks ajaks jäetakse.
