Liigesehaigused pole vaid pensionäride probleem
“Liigesehaigete hulk on plahvatuslikult kasvanud. Kuigi haigus on ravitav, on ravi väga kallis, kuid ravimata jätmine lõpeb inimese invaliidistumisega,” põhjendab Tallinna keskhaigla reumatoloogiaosakonna juhataja Oivi Aakre, miks 2000.-2010. aasta on ülemaailmseks liigesehaigete dekaadiks kuulutatud.
Kõige rohkem inimesi on hädas liigesekulumuse ehk osteoartroosiga (mitte segi ajada luuhõresuse ehk osteoporoosiga - toim.). Kuigi liigesekulumus sunnib arsti poole pöörduma enamasti pärast 70. eluaastat, rõhutab doktor Aakre, et liigesehaigused ei taba sugugi vaid vanu inimesi.
“Üle poole haigeid on 20 ja 50 eluaasta vahel,” ütleb reumatoloog Tiina Veldi. Tema sõnul tabab liigesehaigus täies tööjõus inimesi sagedaminigi kui pensionäre.
Kurguvalu ja kõhulahtisus võivad viia seljavaluni
Haigusega, mille sümptom on vaid valu, inimene arsti juurde ei kiirusta ja nii võib ta endalegi teadmata põdeda mõnd liigesepõletikku (näiteks reumatoidartriiti), sidekoehaigust (näiteks luupust), luuhõresust või seljahaigust. “Eestis põeb liigesehaigusi iga viies-kuues inimene,” ütleb doktor Aakre. Eestis pole reumaregistrit ja seega täpset ülevaadet haigete hulgast. Maailmas levinumat - liigesekulumust - põeb Aakre hinnangul ligikaudu 10 protsenti inimesi.
“Kõhulahtisust inimene seljavaluga seostada ei oska, ta võib juba unustanudki olla, et kõht lahti oli.” Doktor Terje Vausi sõnul võivad liigesehaigusi ja seljavalusid põhjustada mitmed soolenakkused. N.-ö. lenduvaid liigesevalusid kipuvad andma sugulisel teel levivad nakkushaigused. Ka hamba- ja kurgupõletik ning nende tüsistused võivad mõne aja pärast tunda anda liigestes.
“Nagu nahale jätab kriimustus armi, jätab põletik ka liigesesse jälje, kuigi see võib tunda anda alles paarikümne aasta pärast, kui liigesed kuluma hakkavad,” manitseb doktor Vaus ka sellist pealtnäha pisiasja nagu kipitav kurk tõsiselt tohterdama.
Südamevitamiinist seedetraktiverejooks
“Viimase saja aasta jooksul on näiteks aspiriin ja ibuprofeen leevendanud miljonitel inimestel valu, kuid alles üsna hiljuti avastati, et need Eestiski väga tuntud põletikuvastased ravimid võivad põhjustada seedetraktitüsistusi,” nendib Tartu Ülikooli Kliinikumi gastroenteroloog Katrin Labotkin.
“Kui inimene läheks apteegi asemel arsti juurde, poleks võib-olla valuvaigistit vajagi. Näiteks aspiriini kasutajad ei peagi seda sageli ravimiks, vaid lihtsalt südamevitamiiniks,” tõdeb Labotkin. Tema sõnul ei tea inimene n.-ö. vanema põlvkonna valuvaigistite (meedikute keeles mittesteroidsete põletikuvastaste preparaatide) ohtlikku kõrvalmõju.
Eestis seedetraktihaavandite põhjustatud surmajuhtumeid spetsiaalselt uuritud pole, kuid Tartu ülikooli kirurgiakliiniku andmetel olid umbes pooled patsiendid enne verejooksu
n.-ö. eelmise põlvkonna valuvaigisteid tarvitanud. Doktor Labotkini sõnul on seedetraktihaavandi juures ohtlik just see, et 60 protsendil juhtudel enne maoverejooksu algust mingeid kaebusi pole olnud.
Selg on stressi baromeeter
Väldi külmetumist ja tõmbetuult - pärast higistamist on selg vähegi jahedama õhtu suhtes eriti tundlik. Õhu liikumine kiirendab aurustumist, lihased jahtuvad liiga kiiresti maha ja see põhjustabki lihaspingeid.
Kaela- ja õlavöötmelihaste pinge põhjustab meelekohas valu. Leevendamaks valu, masseeri ettevaatlikult näpuotstega ringliigutusi tehes meelekohti. Alusta kõrva juurest ja liigu silma suunas.
Selg on stressi baromeeter. Kui oled pinges ja elust tüdinenud, avaldab see kindlasti mõju ka seljale. Püüa korrapäraselt lõdvestusharjutusi ja massaaþi teha. Pingeid leevandavad ka veeprotseduurid.
Pearinge tehes ole ettevaatlik - parem ära teegi pearinge, sest need koormavad kaelalülisid. See piirkond on eriti tundlik ka jõuharjutustele. Ettevaatamatuse tõttu võid saada lülisambavigastuse.
Ära istu üle kolmveerand tunni samas asendis. Winston Churchill on öelnud: “Ma ei seisa kunagi, kui saab istuda, ega istu, kui saab pikali heita.”
Jälgi, et toidulaual oleks iga päev küllaldaselt kaltsiumi ja D-vitamiini ehk piima, kohupiima, jogurtit, juustu, pähkleid ja kala.
Ära kunagi istu külmale kivile.
Aina rohkem levib halb rüht ja lodev kõnnak. Halb rüht koormab vaid üht seljalihaste osa, teised jäävad unarusse.
Kanna spordisaalis või metsajooksu tehes õiget riietust - higisena võib märkamatult külmetuda.
Rasket kotti kandes vaheta sageli kätt, kuid võimaluse korral jaga raskus kahe koti vahel või veel parem - pane seljakotti.
Pesu pestes ära kummardu kausi kohale. Pane kauss nii kõrgele alusele, et saad sirgelt seista.
Püüa kõiki üle veerand tunni seistes tehtavaid tõid teha sirge seljaga.
Kus saad, painuta end põlvedest, mitte pihast - painutades nimmepiirkonna lülisammast, suureneb koormus sellele 20 korda.
XX-võimlemine põhineb taiji´l
Idamaadest on alguse saanud paljud võimlemisstiilid. Ka XX-võimlemine tugineb idamaisele filosoofiale, põhinedes taiji`l. Traditsioonilise hiina võimlemise taiji lõi 15. sajandil hiina arst Shang Shan Feng, mõeldes välja harjutuste seeria, mis parandaks inimeste üldfüüsilist seisundit. Idee olevat ta aga saanud aasal mediteerides ja vaadates, kuidas toonekurg tulutult madu ründab: madu oli liikuv ja paindlik, seepärast ei saanud toonekurg teda kätte.
Taiji`d kasutatakse nii liigesehaiguste ennetamiseks kui ka raviks.
Ka XX-võimlemise harjutuste nimed on nähtavasti inspireeritud samast kure-mao legendist, näiteks varblasel sabast haaramine või nõela merepõhja torkamine.
Keda huvitab XX-võimlemine, saab seda igal oktoobrikuu teisipäeval kella 8-9 ja 17-18 Tallinna kesklinna lastepolikliiniku saalis (Ravi 27) Mart Parmase käe all tasuta õppida.
Kolm seljalihaste lõdvestusharjutust
Vii käed seljale, nii et üks käsi suunduks turjale ülevalt, teine alt. Ühenda abaluude kõrgusel sõrmed sõrmseongusse ja hoia end selles asendis 10 sekundit. Seejärel vaheta käed ja korda harjutust. Paarikümne minuti pärast tunned end juba kindlasti paremini.
Tõsta õlanukid kõrvadele nii lähedale kui võimalik, hoia õlgu selles asendis 5 sekundit ja lase end taas lõdvaks. Harjutust võib teha nii istudes kui seistes. Korda harjutust 8-10 korda.
Painuta pead paremale, nii et tunned pinget vasakpoolsetes kaela- ja õlalihastes. Venita end nii 5 sekundit, seejärel lõdvestu. Korda sama harjutust vasakule poole. Harjutust võib teha nii seistes kui ka istudes - oluline, et käed vabalt ripuksid. Tee harjutust kummalegi poole 6-7 korda.
Kersti Eero
