Lisaained ja E-numbrid

Lisaainetest on ajakirjanduse veergudel kirjutatud korduvalt. Kord positiivses, kord negatiivses valguses. Alljärgnev võtab kokku mitmetes Lääne ajakirjades ja ajalehtedes ilmunu.

Lisaained?

Lisaained on loodusliku või sünteetilise päritoluga ained, mida lisatakse toiduainetesse vastavalt tehnoloogilistele eeskirjadele. Lisaaineid ei kasutata iseseisvalt toiduainena.

Näide. Toiduvärvid:

- peedipunane E 162 - loodusliku päritoluga, eraldatakse punapeedist;

- riboflaviin E 101 (ehk B2-vitamiin) - esineb looduslikult, kuid toiduvärvina kasutatakse sünteetilist riboflaviini;

- tartrasiin E 102 - sünteetiline asuvärv.

Kuidas märgistatakse?

Lisaaine tuuakse pakendil toiduaine koostisainete loetelus rühma- ja lisaaine nimetusega või E-numbriga.

Näide. Koostisained: ..., maitsetugevdaja naatriumglutamaat, või ..., maitsetugevdaja E 621, ... .

Mida tähendab E-number?

Igal lisaainel on oma numbriline kood. E-number väljendab kindlat lisaainet, mis on kantud toiduainetes kasutada lubatud lisaainete registrisse. E-numbrisüsteem on kehtestatud Euroopa Liidu maades. Tähis E (Europe) on lisaaine ohutuse garantii.

Miks kasutatakse lisaaineid?

Lisaaineid kasutatakse toiduaine omaduste parandamiseks ja toiteväärtuse säilitamiseks nii tootmisprotsessi vältel kui säilitamisel. Lisaainete kasutamine võimaldab toota dieettoiduaineid (suhkruvabad, kolesteroolivabad, laktoosivabad jne toiduained).

Näide. Toiduvärvid annavad või taastavad toiduaine värvuse. Säilitusained kaitsevad toiduainet mikrobioloogilise riknemise eest, pikendades sellega säilimisaega.

Millal kasutatakse lisaaineid?

Lisaainete kasutamine on lubatud vaid siis, kui toiduaine omaduste parandamist või toiteväärtuse säilitamist teiste tehnoloogiliste võtetega ei ole võimalik saavutada ja kui lisaaine kasutamine on ohutu.

Näide. Tetrapakendis täismahlad on pakendatud asptiliselt ehk mikroobidevabalt steriilsesse pakendisse steriilses keskkonnas. Tetrapakendis täismahlad säilivad toatemperatuuril avamata kuni 12 kuud. Säilitusaineid ei kasutata. Seda võimaldab kaasaegne tipptehnoloogia. Seevastu purepakendisse villitud täismahladele lisatakse säilimise tagamiseks säilitusainet, sest mahla villimine ei toimu steriilses keskkonnas. Kasutusel olev tehnoloogia ja seadmed on mõnevõrra vananenud.

Kas lisaained on ohutud?

Kõik toiduainetes kasutatavad lisaained testitakse ja hinnatakse eelnevalt toksikoloogiliselt. Lisaainete kasutamist jälgitakse ja kontrollitakse pidevalt. Kui saadakse uut teaduslikult põhjendatud informatsiooni konkreetse lisaaine tervistkahjustava kõrvaltoime kohta, siis kustutatakse nimetatud aine lubatud lisaainete nimekirjast. Toiduainetest tulenevate ohtude pingereas asuvad lisaained alles 6. kohal.

I koht - toidumürgitused,

II koht - tasakaalustamata toitumine,

III koht - tööstuslikud saasteained,

IV koht - toiduaines looduslikult esinevad mürgised ained,

V koht - pestitsiidid,

VI koht - lisaained.

Millises koguses kasutatakse lisaaineid?

Kuigi lisaaineid kasutatakse väga väikestes kogustes, on enamikule lisaainetele kehtestatud kasutamiskogused ehk tarvitamise piirkontsentratsioonid. Kasutamiskoguse määramisel on lähtutud lisaaine minimaalsest hulgast, millega võib saavutada soovitud efekti tarbija tervist ohustamata. Lubatud lisaainete nimekiri ja piirkontsentratsioonid kehtestatakse igal maal toiduseadustikuga. Näiteks on Soomes ja Rootsis olnud seni rangemad nõuded lisaainete kasutamise suhtes kui Euroopa Liidu maades. See tähendab, et üksiku riigi nõuded võivad olla rangemad kui Euroopa Liidus üldiselt, mitte aga leebemad. Ka Eestis väljatöötamisel oleva lubatud lisaainete nimekirja suhtes on vaieldud, kas võtta aluseks Euroopa Liidu normid või rangemad Soome ja Rootsi normid.

Kas lisaained võivad põhjustada allergiat?

Tundlikkust lisaainete suhtes on vähem täheldatud võrreldes mitmetest toiduainetest, ravimitest või keskkonnast (näiteks õietolm) põhjustatud allergiaga. Kuid tähelepanelik tasub alati olla. Seda eriti ülitundlike inimeste, laste ja vanurite toidusedeli koostamisel.

Alljärgnevalt on loetletud lisaained, mis ülitundlikel inimestel võivad põhjustada allergilisi vaevusi (hingamisraskused, nõgeselööve jt).

Maitsetugevdaja Na-glutamaat E 621. Antioksüdant letsitiin E 322 soja-ubadest (soja-tundlikud).

Atsetüülsalitsüülhappe - tundlikud ja astmahaiged:

Toiduvärvid: asovärvid - E 102, 110, 123, 124, 151.

Säilitusained: bensoe- ja sorbiinhape ning nende soolad - E 200-202, 210, 211, 214-219, sulfitid - E 220-227.

Antioksüdandid: BHA - E 320, BHT - E 321.

Lisaainete sisaldus toiduainetes

Lisaaineid ei ole või on vähesel määral värsketes ja vähetöödeldud toiduainetes (vt joonist).

1. Lisaainetesse ei tasu suhtuda paanilise hirmu või eelarvamusega.

2. Muuta harjumuseks lugeda, mis on kirjutatud pakendile (seda eriti ülitundlike inimeste, laste ja vanurite toidusedeli koostamisel).

3. Toituda võimalikult mitmekesiselt. Nii saab vältida mõne lisaaine suurt kogust toidus.

ülevaate koostamisel on kasutatud Soome, Rootsi ja Suurbritannia vastavasisulisi materjale, mis on spetsiaalselt välja antud erikoolituseta, s.o tavaostja harimiseks.

TIIU RAND, Oü Jungent