Mõte on see, et iga Euroopa riigi noored saavad kokku ja panevad kirja mõned vahvad tekstid üleilmsete või kohalike nähtuste või probleemide kohta. Tekstid seatakse postritele, postrid internetti ning igaüks võib need välja trükkida ja tänavale kleepida. Ka Sina.

“Need, kes tahavad, võivad neid välja printida ja levitada. Loesje ei ole klubi. See on avalik organisatsioon. Kes tahab, liitub sellega ühe hiireklikiga ja ühe levitamisega. See ongi freedom of speech,” sõnab Loesje Eesti-koordinaator Deniss Jeršov.

Rassism, värskeim Loesje plakatite teema, pole Denissi sõnul Eestis tegelikult probleemiks. “Kuid see on väga aktuaalne kogu Euroopas. Ja meie perekonnaliikmetena ei saa seista nurgas. Loesje inimesed mõtlevad globaalselt. Kirjutame tekste Iraanist, Bushist, linnugripist… Sellest, mida inimesed telekas näevad,” põhjendab Deniss rassismiteemat meie tänavail.

“Aga me proovime näidata asju positiivselt. Jah, sa võid kirjutada väga hea teksti sellest, et suitsetamine on hea, aga kuna see levitab ideed millestki tapvast, ei saa me seda endale lubada. Meie printsiip on positivism,” teatab ta.

Solvasid tundeid

Eesti loesjelaste meelest on meie suurimad probleemid hoopis piirid ühiskonnas: raha, keele ja elupaiga seatavad piirid. Loesje püüab meie inimesi ühendada. Deniss leiab, et õnnestunult – tavaliselt saadakse kirju nagu “Hei, toredat asja teete” või “Kuidas teid leida?”. Kord, tõsi küll, teatas üks Tartu marurahvuslane, et venekeelsed plakatid solvavad tema tundeid. “Kui inimesed näevad, et keegi kirjeldab igapäevaseid väärtusi teistmoodi, hakatakse neid väärtusi ümber hindama,” räägib Deniss loesjelaste töö loodetavast kasust.

Trahve ei karda

Seda, et omavoliliselt täiskleebitud tänavad (Loesje ei kasuta ametlikke reklaamipindu) võiks organisatsioonile trahve kaela tuua, Deniss ei karda, kuna süü tuleb ju tõendada. Ta teab, et trahvida saab vaid isikuid, kes on kleepimiselt tabatud. Ta leiab, et lihtsalt olemas olemise eest ei saa trahvida organisatsiooni, kelle teadete kaudu avalikult suheldakse.

“Keegi ei trahvi Kalašnikovi selle eest, et tema relvaga Aafrikas inimesi tapetakse,” ütleb ta. “Ma ise eelistan postrite levitamist koolides või noortekeskustes. Või flaieritel. Või kaartidel. Aga kleepimine jääb number üheks kogu Euroopas, sest see on kõige efektiivsem meetod oma ideid levitada,” iseloomustab ta Loesje meediumit.

Eestis loodi Loesje üksus kahe aasta eest, praegu on kirjutajaid paar-kolmkümmend Tallinnas, Tartus ja Narvas.

Hollandi tüdruk

Positiivne sõnum

•• Loesje on hollandi tüdrukunimi.

•• Loesje sündis 23 aasta eest Hollandis Arnhemis. Idee järgi on ta 23-aastane tüdruk, kes tahab maailma sõnaga muuta ning levitab oma ideid eri keeltes. Tal on igas Euroopa riigis, lisaks USA-s ja Ladina-Ameerikas sõpru, kes aitavad teda ses revolutsioonis.

•• Loesje plakatid oli esimene poster action’i reaktsioon poliitilisele ja sotsiaalsele olukorrale. Loesje “vanemad” tahtsid näidata asjade teist poolt, näidata neid positiivses spektris. Selleks kirjeldasid nad igapäevaseid asju omas filosoofilises-kriitilises-positiivses stiilis ning allkirjastasid tüdrukunimega, sest see teeb iga idee isiklikumaks.

•• Vaata ka: www.loesje.ee

Eesti Päevaleht