Londonlased soovitavad: mida teha?
Heiki Mannik, disainer, kolmandat aastat londonlane:
Eestlased tahavad Londonis nelja erinevasse kohta jõuda ühe päeva jooksul. London on megasuur, hea, kui päeva jooksul kahes kohas jõuate ära käia!
Linnaga kiireks tutvumiseks on bussiekskursioonid London Sightseeing Tours, aga need on suhteliselt kallid, ühele inimesele 15 naela. Soovitan odavamat võimalust: ostke endale tavaline bussikaart Bus Pass, mis kehtib kogu linna piires ükspuha missuguse liiniga sõites. Maksab see vaid kaks naela.
Kui minna Portobello turule, tasub kindlasti ringi vaadata ka ümbritsevas linnaosas – Notting Hillis. See on linn linnas. Rikkad valged villad. Täiesti omalaadne atmosfäär. Sealsed baarid võivad olla üsna kallid, aga on see-eest ka stiilsed.
Kunstihuviline võiks minna National Gallery’sse Trafalgar Square’il. Aga see on koht, mille läbivaatamiseks läheks vaja vähemalt nädalat. Enamik sealseid kunstitöid on maailmakunsti ülimad pärlid. Kohe sissekäigu juures saate endale võtta kõrvaklappidega CD-playeri – need on tasuta nagu kogu muuseumgi – ja kuulata iga teose juures tutvustust. Kui vajutate kunstiteose numbrit, loeb player ette teose saamise loo ja elukäigu.
Kui tahate minna šoppima, siis peaks teadma osturegioone. Kuulsal ostutänaval Oxford
Streetil asuvad plaadipoed ja riided, aga selle paralleeltänaval Tottenham Court Roadil müüakse telefone, arvutikaupa ja muud tehnikat, see tänav omakorda kasvab üle Charing Cross Roadiks, kus on kõik linna suuremad raamatupoed. Omaette on olemas kalliste firmapoodide tänav, Slone street: Boss, Kenzo ja teised kaubamärgid on esindatud kaubamajadena.
Soovitan minna Chinatowni. See on väga väike linnaosa, kaardi järgi on raske leida. Kui olete Leicesteri valjakul, võite inimeste käest lihtsalt suunda küsida. Seal on kogu Londoni suurim restoraniasustus. Õhtul, kui restoranid oma uksed sulevad, tõstavad nad oma suured mustad toidukotid tänavale prügiautot ootama. Ja selle on välja peilinud Londoni rotid. Tänavatel on ka teine tasand, keldrikorrus, ja sealt treppidest hakkavad rotid tulema valja prügikottidest head paremat noolima. Tõeline rottide rongkäik. Tulevad reas, väga julged, et mitte öelda jultunud, vahepeal töusevad kahe jala peale ja vaatavad ringi, siis toimetavad rahulikult edasi.
Heli Viira, psühholoogia-tudeng, seitsmendat aastat londonlane:
Soovitan vältida Oxford Streeti. Sinna võiks vaadata ainult korraks – kui palju inimesi ja kui palju poode! Pigem soovitan osturetkele minna High Street Kensigtonile või King’s Roadile, kus on ka palju poode, aga õhkkond on veidi rahulikum.
Kes läheb Camden Towni turule, sel soovitan soojalt üles otsida pood nimega Cyberdog. See on räige tehnoasutus, juba müüjad ja ostjad ise on eriline vaatamisvaarsus: kõik need roosade ja roheliste peadega inimesed, kõrvarõngaid ja tattoosid täis. Kui mul on paha tuju, siis lähen sinna, proovin riideid endale selga ja saan naerda. Minu lemmik on võrestikule ehitatud vahtkummist põlvini kleidike.
Üks suuremaid iiri pubisid, mida ma elus näinud olen, on Waxy O’Connors Piccadilly Circuse ja Leicesteri Square’ vahel. Miinuskülg, nagu kõigi selle kandi pubide puhul, on rahvarohkus.
Mis teeb selle kõrtsi eriti põnevaks – keset mitmekorruselist maja kõrgub suur puu, läbi kõigi tasandite, kõrgele lae alla. Ilmselt kasvas see seal enne, kui ehitama hakati, ja nad on selle majja sisse jätnud.
Kuna alates möödunud aastast on enamik Inglismaa muuseume tasuta, võiks ka neid külastada. Kolm suurt muuseumi on üksteise kõrval: Victoria ja Albert, teadusmuuseum ja loodusmuuseum.
Teadusmuuseum on kogu perele. Terve keldrikorrus on pühendatud lastele, seal on igasugused põnevad show’d ja etendused. Praegu on muuseumis avatud James Bondi näitus.
Victoria ja Alberti muuseum pakub huvi eelkõige naistele, seal on palju infot sellest, kuidas riietus on arenenud läbi ajastute tänapäevani valja. Näiteks avati seal hiljuti suur Versace’i näitus, Donatella käis isiklikult avamas.
Loodusmuuseumisse tasuks minna vaatama maailma suurimat dinosauruse skeletti.
Trocadero ostukeskuses Picadillys, keset kinosid, poode ja mänguautomaate avastasin ma kord ühe omapärase mõnusa nurgakese nimega Dar Marrakesh. See on marokolik teemaja, kus alkoholi ei müüda, see-eest aga pakutakse eksootilist toitu ja vesipiipe.
Aga ärge jumala eest Leicesteri Squaere’ķle kinno minge. See on turistilõks! 10 naela või rohkemgi ei ole vaja kinopileti eest maksta. Vaid üks kino on Leisteri Squaere’il, kuhu võb minna: Prince Charles, pilet 1.50-3 naela, Londoni kõige odavam kino. Seal on iga päev erinev programm, mida saab lugeda internetist nende koduleheküljelt Kinos käimise kõige odavam päev on esmapäev, nii art house kinodes kui suurtes massikohtades on sel päeval madalamad hinnad. Kõige kõrgemad hinnad on aga laupäeval-pühapäeval.
Lavastaja Elina Männi, kümnendat aastat londonlane:
Soovitan minna Ida-Londonisse Brick Lane’ile (lähim metroo: Aldgate East). Seal on tõeline India paradiis.
Meeletult palju autentseid ja odavaid india ning bangladeši restorane, kuhu võib tihti oma joogipoolise kaasa võtta. Soovitan nädalavahetusel näiteks Vibe-baari sisse põigata.
Paari viimase aasta jooksul on see piirkond megacooliks muutunud ja Londoni progessiivne noorus käib sealsetes trendibaarides ringi jõlkumas.
Mulle meeldib moodsa kunsti muuseum Tate Modern lõunakaldal (lähim metroo: Southwark või Blackfriars).
Oktoobris oli kogu hiiglaslik fuajee täis suurt punast naise üska meenutavat Anish Kapoori skulptuuri. Ka muuseumihoone iseenesest on hästi kihvt: endine suur jõujaam. Ülemise korruse saalidest on hea linna seirata.
Saatchi Gallery (98. a. Boundary Rd, lähim metroo: St. John’s Wood) on ka üks ütlemata tore koht, ainult et nõrganärvilistele ja “esteetilist ilu” otsivatele inimestele ma seda ei soovitaks. Kunstihoone omanikust reklaamimagnaat Charles Saatchi armastab alternatiivset uut briti kunsti ja eksponeerib seda seal. Näiteks hai ja lamba kehad formaldehüüdi täis kastides. Või siis laud, mille peal kaks praemuna ja kebab – ekspositsioon sümboliseerib naise keha. Kunstihoone töötajad ostavad igal hommikul väljapaneku jaoks uue kebabi ja kaks uut muna.
Top Shop Oxford Circuse lahedal on ostuparadiis inimestele, kes tahavad osta natuke teistsuguseid riideid või akssessuaare. Sealt leiab näiteks hulganisti taskurättidega dekoreeritud pluuse ja põnevalt kokku traageldatud punkseelikuid. Hinnad taskukohased, mitte liiga kallid.
Soovitan Londonis vaadata kaasaegset tantsu. Sadler’s Wellsi ja Place’i teatris näeb maailma tantsu paremikku.
Hea on ka Barbicani kultuurikeskus Londoni muuseumi lähistel. Igal aastal toimub seal 4–5 kuud kestev rahvusvaheline teatrifestival Bite. Sinna tuuakse kokku maailma parimad asjad. Ja kolmapäeviti saab seal tudengikaardiga pileteid osta poole hinnaga. Kui satute Londonisse detsembri lõpus või jaanuari alguses, siis soovitan Ridiculusmust vaatama minna – hästi põnev ja mängualdis trupp.
Kes tahab Londonis einestades veidi nalja saada, võiks minna kohta nimega Luba’s place Islingtnonis, 164 Essex Road. Vaga nõukogudelik sisustus ja atmosfäär, justnagu Jõhvi kohviksööklas 1980-ndatel. Seal müüakse ka eesti alkoholi: Vana Tallinn, maasikaliköör, punase sõstra liköör ja saaremaa viin – kõik on ilusasti esindatud ja juba ukse peal menüüs kalamarjaga täidetud pliinide kõrval välja reklaamitud.
Viola Salu, filoloogiatudeng, kolmandat aastat londonlane:
Turistidele võiks huvi pakkuda National Theatre Thamesi lõuna-kaldal, Waterloo peatuse lähedal. Hea valik on seal näiteks “Tramm nimega Iha”, kus peaosa mängib Glenn Close.
Kui on suure saali etendus, siis võite jätta piletite ostmise ka viimasele hetkele ja teatrisse lihtsalt kohale minna.
Aga väikese saali puhul tasuks ette helistada või internetti kasutada ja pilet broneerida. Netist saab ka infot.
Väga mõnusad on tasuta klassikakontserdid Trafalgar Square’i lähedal, kirikus nimega St.Martins in the Fields. Sinna võib ka ainult natukeseks vaikselt sisse astuda ja muusikat nautida, siis aga edasi jalutada. Päevasel ajal esinevad noored ansamblid, mängides tüüpilisi ilusaid klassikalugusid nagu Vivaldi aastaaegu.
Soovitan ka Akvaariumi, nii lastele kui ka täiskasvanutele. Kogu muuseum on seest pime, ainult suured, läbi kolme korruse ulatuvad akvaariumid on valgustatud. Võite ise piraajadele toitu visata. Võite lestakalasid paitada. Ka haikalad ujuvad teil otse nina ees. Hästi palju on pimedates koridorides uksi oma töötajatele ja uste pealt võib lugeda: ettevaatust, võõrad, kes siseneb, see söödetakse haidele!
Kristi Lehtis, politoloogiamagister, kolmandat aastat londonlane:
Mina soovitaksin esimesel Londoni-reisi päeval võtta sightseeing tuuri buss. Vähemasti tudengitel, kel ISIC-kaart taskus, tasub see ära - nad saavad poole hinnaga, 7 naelaga.
Muuseumihuvilistele soovitaks British Museumi. Näete üht maailma parimat muuseumikollektsiooni, kus on esindatud väga erinevad maailmajaod ja ajastud. Suur kogumik potte, vaaraosid, mööblit, ehteid. Ja see kõik on tasuta.
Kui on lapsed reisil, siis soovitaksin minna õudustelossi Dungeonisse London Bridge’i lähistel. Seal saavad paari tunni jooksul oma adrenaliinisüsti kätte nii lapsed kui ka täiskasvanud. Suures kivimüüride keskel asuvas pimedas lossis saab sõita rongiga ja roomata katakombides ning igal sammul kolle kohata.
Soovitaksin minna teatrisse muusikale vaatama. Mulle endale meeldis väga ABBA-st rääkiv “Mamma Mia” etendus. Selle pilet on kahjuks väga kallis, 30 naela. Aga enamik klassikalisi muusikale,
näiteks “Ooperifantoom” ja “Minu veetlev leedi” on üsna odava hinnaga. Leicester Square’i lähedusest piletiputkadest saab paar tundi enne etendust alati poole hinnaga pileteid.
Kui Londoni kesklinn on öösiti päris turvaline, siis kindlasti soovitaks ma hoiduda hilisõhtusest liikumisest kesklinnast kaugemal. Eriti ohtlik on metroojaamade ümbruses.
