Hõivates sama palju ruumi, suudavad kütusepesad olemasolevatest patareidest palju rohkem energiat varuda, kirjutab 3Dnews. Isegi tippakude energia eriväärtus on märksa madalam kui vesinikkütuseelemendil. Kuid esialgu on lihtsam luua just väikeseid patareisid, kui kütusepesadele pumpasid ja kontrollelektroonikat valmistada. Väiksemõõtmelised pumbad tarbivad tihtipeale rohkem energiat kui toodavad.

"Pumba, rõhuanduri ja süsteemi kontrollelektroonika paigaldus pole nii väikese mahu puhul otstarbekas," räägib Illinoisi ülikooli esindaja Saeed Moghaddam. "Kui kütusepesad suudavad siiski energiat toota, ületab nende energiatarve ilmselt genereeritava energia mahtu." Seepärast alustas Saeed Moghaddam koos oma ülikoolikolleegidega tillukeste kütuseelementide sellise konstruktsiooni arendust, mis võimaldaks genereerida energiat, kuid mitte tarbida seda omaenda vajaduste rahuldamiseks.

Uuel seadmel on kõigest 4 elementi. Õhuke membraan eraldab veereservuaari tema all asuvast metallhüdriidiga kambrist. Veel allpool paiknevad elektroodid. Väikesed membraaniavad lubavad veemolekulidel auruna naaberkambrisse tungida. Seejärel reageerib veeaur metallhüdriidiga, mille tulemusena tekib vesinik. Vesinik täidab kambri, avaldab membraanile altpoolt survet ning membraani avad sulguvad. Vesinik kulub järk-järgult elektroodidel toimuvatele reaktsioonidele, mille tulemusel genereeritakse elektrivoolu. Seejärel vesiniku rõhk langeb, ning kambrisse jõuab taaskord järgnevate reaktsioonide tarbeks vajalik vesi.

Kõigest 3x3 mm suur ja 1 mm paks seade on peaaegu kaalutu, veekulu kontrollitakse aga automaatselt. Raputamisel säilitab pesa töövõime, mis annab võimaluse kasutada seda taskuseadmetes. Esimene näidis genereeris 0,7-voldist pinget ja 0,1 mA voolu 30 tunni jooksul. Kuid Saeed Moghaddam´i sõnutsi väljastavad viimased versioonid sama pinge puhul juba 1 mA voolu. Mitmevoldiste akudega mobiiltelefonide toiteks seda aga ei jätku, kuid lihtsates elektroonikasüsteemides ja mikrorobotites saab neid juba täiesti kasutada.

"Kõigest 9 mm3 – see on kahtlemata vähe," räägib Lille´i ülikooli mikrokütusepesade ekspert Steve Arscott, "kuid nende pesade võimsus on liiga madal, et nad oleksid tõesti kasulikud," lisab ta. Tema enda mikrokütuseelemendid kasutavad vesinikuallikana metanooli, mitte aga vett, nagu teevad seda paljud mikroelemendid. Seejuures on tema elemendi maht Moghaddam´i elemendist kolm korda, erivõimsus aga 10 korda suurem – 0,13 mW/mm2.

Kuid eksperdid märgivad, et neid seadmeid omavahel võrrelda ei saa. Enamus kütuseelemente saavad toidet väljast, sellal kui uudistoode kulutab tema sees olevat kütust. Seejuures vajab suur kütusevaru ka palju ruumi, mis põhjustab aga erivõimsuse languse. Kuid sõltuvalt mõõtmetest on uue kütuseelemendi erivõimsus võrdlemisi suur – 100 vatti liitrile.