Kesk-Tšiili maiuspalade hulka kuulub kindlasti mõne veiniistanduse külastamine. Santa Cruzi linnakese ümber laiuv Colchagua org on kuuldavasti oma ilma- ja mullastikutingimustelt tõeline viinamarjade paradiis ja istandusi leiab igal sammul. Surfaritel või lihtsalt laisa ookeani äärse elu fännidel tasub külastada Pichilemut, aga sügisel on lahti vaid üksikud surfilaenutused ja päevitamiseks tuleb otsida mõni varjulisem koht.

ÜLISÕBRALIKUD KOHALIKUD. Tšiili linnu ei peeta üldiselt erilisteks vaatamisväärsusteks, mõnesid kiirtee Panamericana äärde jäävaid linnu nimetatakse julmalt traktori parandamise keskusteks ja ka tossune hiigelpealinn Santiago ei ole igaühe maitse. Rõõmsa erandina särab selles rivis Tšiili suurim sadamalinn Valparaķso (120 km Santiagost). Amfiteatrina lahele vaatav linn on võluv segu Pariisist ja San Franciscost, pea kõik linna tänavad on ühesuunalised, kõverad ja üle mõistuse kaldu ning ääristatud mäekülgedele segi paisatud värvilistest majakestest. Kunagi oli Valparaķso võimas ja rikas sadamalinn (gaas, telefon ja iga päev ilmuv ajaleht jõudsid sinna enne kui pealinna), nüüd on hiilgeajad möödas ja linna õhustik sümpaatselt nostalgilis-romantiline. Valparaķsos käies tasub kindlasti külastada Tšiili Nobeli-poeet Pablo Neruda maja La Sebastiana (Ferrari tänav 692) – kuuekümnendatel aastatel legendaarse poeedi koduks olnud hoonest on absoluutselt parim vaade linnale ja lahele, ka on Neruda fond teinud tänuväärset tööd ja jätnud lisaks sümpaatsele majale külastajatele vaatamiseks ka täiesti uskumatu kollektsiooni Neruda isiklikke esemeid. Kohe Valparaķso kõrval asub Tšiili Jurmala – Vińa del Mar. Kuigi 10 kilomeetri kaugusel Valparaķsost, jäävad need kaks linna oma atmosfääri ja tänavapildi poolest teineteisest valgusaastate kaugusele. Samas kui teile sobib puhkus standardhotellide ja supermarketite vahel - sõitke Vińa’sse.

Kui teid ei heiduta võimalikud sügistormid, vaadake ära ka Tšiili lõunaosa kuulus järvepiirkond. Kõige kergemini ligipääsetav on järvepiirkonna põhjaosa turismikeskus Pucón, mille lähiümbruses on võimalik nii töötava vulkaani otsa ronida (ainult hea ilma korra ja ca 550 krooni eest), kärestikulisel jõel raftingut teha, hobusega sõita või lihtsalt keset paksu metsa asuvas vulkaanikuumas välibasseinis (termas) vedeleda.

Tšiili inimesed on sõbralikud, aga räägivad ainult hispaania keelt. Kui teie reis ei piirdu Vińa del Mari’iga, tasub endale igal juhul selgeks teha poes, restoranis, bensiinijaamas ja võõrastemajas hädavajalikud hispaaniakeelsed väljendid.

MERETOIDU AUSTAJATE PARADIIS. Kui suurtes hotellides elamine ei ole teile meelt ja eelarvet mööda, olete Tšiilis väga õnnelikus seisus. Sealsed arvukad võõrastemajad (residenciales, hospedajes) on praegu, sügise hakul, enamasti täiesti tühjad ja pererahvas on kindlasti lahkesti nõus teid majutama, kasseerides laias laastus 140 krooni öö eest inimese pealt.

Meretoidu austaja jaoks on Tšiili aga tõeline paradiis. Ei tasu lasta ennast heidutada restoranide luitunud välimusest – kokad on seal meretoidu koha pealt andekad ja teenindus viisakas ja kiire. Kohalikku spetsialiteeti erizos (merisiilik) tasub siiski maitsa ainult eriliselt julgetel eksperimenteerimishulludel (ja enne söömist tuleks erizosid maitsestada kõige vähegi kättesaadavaga), sümpaatne valik on sulanud juustuga kaetud merekarbid (machas), kala tellimisel on mööda panna pea võimatu. Nö kohustuslik programm on ka tšiili rahvusjook pisco (Moscatel viinamarjadest tehtud valge brandy, kõige tavalisem variant 35 kraadi kange), millest tehakse ülipopulaarset aperitiivi Pisco Sour (pisco, jääpuru, laim ja suhkur).

Tšiilisse teele asudes tasub teada veel, et ühe dollari eest saab umbes 640 peesot, ühe krooni eest seega umbes 35. Maikuus reisides tasub kaasa võtta sügisilmale vastavad riided ja vaktsineerimiste ning haiguste pärast liialt muretseda ei tasu – Lõuna-Ameerika kõige stabiilsema ja arenenuma riigina üllatab Tšiili teid kindlasti sellega, kui mõnus ja muretu turisti elu seal on.