Looduslikud lahendused tervislikuma kodu nimel

Mahe- või ökokaupadest rääkides viidatakse eelkõige toidule. On räägitud taaskasutusest, plastpudelite tagastamisest, prügisortimisest, ühissõidukite kasutamisest, energia sääst­mi­sest – looduse hoidmisest. Ökolt võib aga ka remonti teha.

Mahe- või ökokaupadest rääkides viidatakse eelkõige toidule. Puhtalt kasvatatud toiduained ei jäta külmaks: osa inimeste jaoks on see ainumõeldav elustiil, osa jaoks staatuse näitaja, osale aga hea aines hindade kirumiseks või müütide (stiilis: vahe on selles, et üks väetab päeval avalikult ja teine öösel salaja) levitamiseks.

Üldiselt tundub eestlane olevat ikka pigem loodusrahvas, kuigi metsaaluste prügihunnikute ja soetatud autode hulga järgi see alati nii ei tundu. Siiski soovivad väga paljud süüa puhast toitu, ravida end ravimtaimedega, liikuda looduses ja ümbritseda end kõige võimalikult looduslähedasega.

Võib-olla just seepärast leiab üha rohkem infot ka nn ökoremondi kohta. Eriti sageli tuuakse esile perekondi, kes on kasutanud kodu renoveerimiseks looduslikku materjali. Piltidelt vaatavad vastu hubased ja omanäolised toad ning leidlikult sobitatud detailid. Kui aga tahta kasutada ka oma kodus teistmoodi lahendusi, võib tunduda, et oskustest jääb puudu või et loodussäästlik remont on muinsuskaitse all olevate majade jaoks. Samuti peetakse sageli kõike, mis on seotud mõistetega öko- või looduslik, hirmkalliks. 

Ka allakirjutanu leidis, et hoolimata suurest tootevalikust ei suuda tavaline ehituspood pakkuda seda hubasust, mida kodus tunda sooviks. Samuti oli kange tahtmine teha võimalikult palju oma kätega. Alternatiivsete materjalide kohta küsides võis vastuseks saada koguni iroonilisi muigeid, parimal juhul väga vastakaid arvamusi. Appi tuli internet, kus infokillukestest sai luua terviklikuma pildi ning kuigi päris kõik ei pruugi olla professionaalselt ellu viidud, täidab tehtu oma eesmärki siiani kenasti. Ehk on kogutud teabest ja kogemustest kasu teistelgi.

Mis on ökoremont?

Loodussäästlik remont ei tähenda alati kõige olemasoleva looduslikuma vastu vahetamist. Toimivate lahenduste lammutamine tekitab prahti ja tähendab nii aja- kui ka rahakulu. Seda soovitust ei saa loomulikult võtta üheselt ja kõik sõltub ikkagi üldpildist. Siiski tasub hoolikalt mõelda, mis materjale saaks taaskasutada ja kuidas jõuda tulemuseni võimalikult säästlikult. Säästlikkus ei tähenda siin materjalide poehinda, vaid pi­gem tervislikkuse, loodussõbralikkuse, vastupidavuse ja muude tegurite arvestamist. Tõsi – see kõik nõuab aega, planeerimist ja otsimist, kuid tulemuseks on tervislik, naturaalne ja omanäoline kodu.

Kuhu sobib?

Tegelikult ei ole oluline, millises majas elatakse. Paneelmaja korteris looduslike vahendite kasu­tamine on loomulikum kui vana ja auväärse palkmaja plast­akende ja kipsseintega „täiustamine”. Enne igasugust remonti on hea tutvuda hoone võimaluste, puuduste ja eripäraga ning valida vahendid vastavalt sellele. Kui märksõnaks on loo­duslikkus, siis leidub öko-alternatiiv pea kõigile ehitusmaterjalidele. See puudutab nii soojustust, kattematerjale, viimistlusvahendeid kui ka ehitusdetaile. Esiisade tarkust kasutades võib saada tugeva ja püsiva tulemuse.

Öko ei ole alati kallis

Nagu pea kõigi asjade puhul, oleneb lõplik hind valitud vahenditest ning need omakorda soovidest ja vajadustest. Siiski ei tähenda looduslike valikute tegemine alati kõrgemat hinda. Näiteks krohvimise puhul üllatas hoopis suur rahaline võit. 8,5-ruutmeetrisele vannitoaseinale kulus kolm 25 kg kotti lubikrohvi (keskmine kulu pakendi järgi 10 kg/m2). Arvestades, et ühe koti hind on pisut alla saja krooni, tuli ruutmeetri viimistluse hinnaks alla 35 krooni. Kuigi soodusmüükidelt võib leida sellise hinnaga plaate, tähendab nende kasutamine lisakulu plaatimissegule ja vuugitäitele. Kroh­vi saab veel omanäolisemaks muuta, kui suruda sellesse mo­saiikpilte väikestest kividest, rannakarpidest, klaasitükikestest või keraamilistest plaatidest. Väikes­te kuludega originaalne tulemus.

Mis puudutab krohvi, siis võib savikrohvi saada täiesti tasuta, kui enda või sugulaste-tuttavate maalapil juhtub leiduma looduslikku savi. Edukalt on selleks sobinud nii Lõuna-Eestis rohkelt leiduv punakas savi kui ka põhjapoolsem sinisavi (seda kasutatakse küll harvem). Kraavikaldalt leiab hundinuia ja ehk on võtta ka liiva (ka ainult liiva ostmine on odavam kui valmissegu ostmine). Nii õnnestub suured pinnad katta ülisoodsalt ning tulemus jääb soe, hubane ja tervislik. Poes aga maksab valmis savi­krohv ligi kaks korda rohkem kui lubikrohv ja seda kulub üldiselt rohkem (valmissegu puhul 18–20 kg/m2). Seega võib ruutmeetri hinnaks kujuneda 120–150 krooni.

Kolmandaks näiteks võiks tuua põrandate viimistlemiseks mõeldud seebi. Seebitatud põ­rand jääb sametine ja soe. Puhastamiseks sobib seebivesi. Mida rohkem põrandat pesta, seda tugevamaks see läheb. 40-ruutmeetrise puitpõranda töötlemiseks piisas esialgu kahest liitrist seebist, mida tuli lahjendada külma veega. Hind ligi 200 krooni. Seebitamiseks sobib ka tavaline roheline seep, mille liiter maksab 50 krooni. Peale põrandate saab seebitada ka näiteks puitseinu.

Kas täpsemaid juhiseid saab?

Aja jooksul kavatseme lugejatele pakkuda ökolahendusi nii kodu remontimiseks, toidulauale kui ka muude igapäevaelu puudutavate asjade jaoks. Keskkonnasäästlik mõtlemine ja looduslähedaste valikute tegemine ei ole moeasi. See kõik on selleks, et meie elukeskkond oleks meie endi ja järeltulevate põlvede jaoks tervislikum ja puhtam.

Lisainfot loodust säästva renoveerimise kohta

savikrohv.ceet.ee; www.loomulik.ee; www.majatohter.ee; www.safran.ee; www.natuurehitus.ee; www.renoveeri.net; www.oko.ee; www.savivana.ee

Miks otsida looduslikke alternatiive?

Kui hoone algupärane stiil ja hõng väärib säilitamist.

Kui tahad, et su kodu oleks omanäoline.

Kui soovid vältida mürgiseid aineid, mida paljud ehitus- ja viimistlusmaterjalid sisaldavad.

Kui tahad perele tervislikumat kodust keskkonda või on vaja leevendada pereliikme allergiat.