Olen eluaeg kalamees olnud, pole selline ilm häda teinud midagi. Vanasti tuli kevad, läks kohe soojaks, aga näe – nüüd ei lähe. Kui ilusaks see ilm nüüd pärast noorkuud läheb, ei tea veel öelda.

Valentin Peremees,

Muhumaa ilmavaatleja

Mereõhu ja mudimi-sega väsimuse vastu.

Kuigi inimesed hakkavad end varakult vitamiinide ja värske puuviljaga virgutama, näevad meedikud iga päev kevadväsimuse ja stressi käes kannatajaid, kinnitas Pelgulinna haigla kirurgiaresident Evo Kaha.

Tema sõnul annab stress ennast tavaliselt tunda inimese kõige nõrgema koha kaudu. Mõnel tekib kõhuvalu, mõnel peavaluhood. Tugev stress viib tihti südamehäireteni. Tüüpilised kevadkaebused on aga jõuetus ja väsimus.

Evo Kaha teeb ise parajasti läbi kevadist vitamiinikuuri. Kuid kui vähegi ilma on, soovitab ta patsientidel minna õhtul kas mere äärde või männimetsa jalutama, kus kevadpäikese mõjul on hakanud osooni tekkima. Kirurg hoiatas samas salakavala meretuule eest, mis mõne kevadiselt riietunud jalutaja on hoopis haigevoodisse surunud. "Kes aga ei lase tuulel endale liiga teha, on kevadväsimuse vastu saanud abi just värskendavast jalutamisest," kinnitas ta.

Veel nimetas arst massaazhi, mis paneb vereringe paremini käima. "Kui ei ole võimalust raha eest lasta massaazhi teha, paluge elukaaslast või kallimat, et ta natukene mudiks-masseeriks," lisas kirurg.

Arst pani ka südamele, et organism tahab puhata. Valge aja pikenedes püüab inimene rohkem üleval olla ja kurnab end välja. "Kirurgina lisaksin, et tuleb ikka kord päevas korralikult sooja toitu süüa, mitte mingit hamburgerit ja gaseeritud jooki," ütles Kaha.

Pelgulinna haiglas on Eesti ainus võimalus hingata aparaadist mäestikuõhku, mis arstide kogemusel mõjub stressi ja kevadväsimuse vastu üsna hästi. Paraku pole mäestikuõhukuur enam ravikindlustuse hinnakirjas.

Kel rahakott kannatab, võib 4500 krooni eest saada kompleksset stressi-abi Pelgulinna haigla arstide pakutavatel tervisepäevadel. Möödunud nädalavahetusest alates pakub haigla laupäeviti ja pühapäeviti võimalust oma tervist testida ning saada nõu stressi maandamiseks. Esmalt tehakse mitmekülgne vere-, südame-, kõhuõõne-elundite, kilpnäärme- ja kopsu-uuring, samuti kontrollitakse silmi. Seitse erialaarsti analüüsivad uuringute tulemusi ning annavad nõu. "Tagame nii analüüside kvaliteedi kui ka privaatsuse," kinnitas Kaba. Samas on võimalik saada stressi maandavaid baroteraapia- ja mäestikuõhuseansse ning massaazhi. Kavas on ka loengud ja diskussioonid stressiga toimetuleku, tervisliku toitumise, alluvate tervise säästmise jt teemadel.

Anu Jõesaar

Inimestel jooksuaeg läbi aasta. Organismis toimuvad tõepoolest mõningad aastaaegade ning öö ja päeva vaheldumisega seotud hormonaalsed muutused. Inimese peaajus asub melatoniini tootev käbikeha, mille talitlus sõltub valgusest.

Valguse toimel käbikeha talitlus alaneb ning pimedal ajal kiireneb; melatoniini nivoo tõustes väheneb inimese organismis suguhormoonide tase. Seega peaksid pikad valged päevad ning valged ööd andma seksuaalaktiivsusele arvestatava positiivse süsti. Inimest ei jäta mõjutamata ka päikesepaiste, lillelõhn, ümbritsev rohelus ning sellega kaasnevad emotsioonid.

Meditsiiniuurimused ei kinnita siiski veenvalt, et üldlevinud oletuste järgi on inimestelgi kevadel "jooksuaeg". Kui arvestada raseduse kestust, siis ei saaks seda meie kliimavööndis ka bioloogiliselt otstarbekaks pidada– lapsed sünniksid liiga külmal ajal. Looduse kuninga peaaju on saavutanud kontrolli suguhormoonide ja instinktide üle selliselt, et inimene võib endale aasta ringi "jooksuaega" lubada.

Vahest annaks selle kohta meditsiiniuuringutest täpsema vastuse sünni-statistika töötlemine.

Imre Rammul, seksuoloog

Tsiklimehed tulevad keldrist välja. Eesti motomatkajate klubi president Raido Remmelg nentis, et nende klubi alustas mitteametlikult uut hooaega märtsi lõpus – siis hakkasid ilmad tsikliga sõitmist lubama. "Põhimõtteliselt on võimalik muidugi aastaringselt sõita, see sõltub varustusest. On ka niisuguseid hulle, kes teevad talvekokkutulekuid, aga enamik ootab ikka soojade ilmade tulekut. Igapäevasõitjaid on talvel vähe," selgitas ta.

Ametlikult avab motomatkajate klubi oma hooaja maikuus, kuid üritusi toimub juba enne seda. Palmses käidi näiteks juba märtsi alguses. Järgmine suurem üritus on Motovolber 30. aprillil, kuhu on oodata mitukümmend tsikliga matkajat. "Motomatkad kestavad septembri lõpuni," märkis klubi president.

Remmelg nentis, et kaebused mootorrataste müra üle on nende klubile tuttavad. "Normid on küll olemas ja nendest kinnipidamist peaks kontrollima liikluspolitsei ja tehnilised ülevaatused. Tegelikkuses tuleb muidugi ikka ette neid, kes müraga enda ja teiste tervist ohustavad," tunnistas ta, "eks see on inimese enda südametunnistuse asi."

Helen Eelrand

Parim aeg kanuumatkaks tu-leb mais. Tänavu oli meil kõige ehedam suurveeaeg talvel, jaanuaris-veebruaris. Jõed on praegu jäävabad, millal neil kanuudega matkata, oleneb inimesest.

Minu arvates on kanuu- ja paadimatkajale parim aeg maikuu, kui kõik hakkab roheliseks minema. Praegu saab suhteliselt külma matka ja loodus on veel üpris hall. Pajuvõsad on natuke värvilisemad, aga aprilli lõpus ja mai alguses hakkavad varsakabjad õitsema ning siis on hoopis ilusam. Mai on ka seetõttu hea aeg, et suvekuudel on rahvuspargi uue kaitsekorralduskava järgi Hallistel ja Lemmjõel liiklemine piiratud.

Kaja Allilender,

Soomaa rahvuspargi

projektikoordinaator

Tartumaal nähti valge-toone- kurge. Sinist taevast ja päikesekulda oli märtsi lõpupoolel tõesti õige pillavalt. Eks see ilus ilm toonud juurde saabuvaid linde, nii et pargid ja metsad muutuvad aiva häälekamaks.

Kui eelmise esmaspäeva hommikul Tartu kesklinnas kõndisin, lendas madalalt üle autode kuningriigi ahelate viisi hanesid. Suunaks tundus olevat Ropka luht, mis tõelise linnuparadiisina võiks Ema-jõelinnale suurt kuulsust tuua. Ja paar tundi hiljem kuulsin oma kõrvaga selle aasta esimesi ohakalinde, neid meie pisilinnuriigi vaat et kõige värvikamaid esindajaid.

Lähedalt tulijad sulelised seavad oma lennud pesitsusmaile ikka ilma järgi, hilja saabuvad kaugrändurid seevastu tulevad pigem geenidesse kodeeritud ajal. Sestap on nende viimaste tulijate, näiteks karmiinleevikese või rukkiräägu saabumisaja varieeruvus hoopis väiksem kui esimestel. Ja tänavu tulevad need varased linnukesed tõesti keskmisest rutakamalt – Pärnumaal nähtud põld-lõokest ja metsvinti juba 10. veebruaril. Tänaseks on lõokese lõõritus ammugi tavaline ka sisemaal ja nähtud metsvindiparvede suurus ulatub sadadesse isenditesse. Kuldnokad tuustivad teha pesakasti inventuuri. Kiivitajaid pole veel ehk nii arvukalt, aga juba vupsuvad nendegi tiivad meie põldude kohal.

Kes tublisti väljas liiguvad ja kel meeled looduselamustele valla, need on ka kärmemad märkama. Eesti linnuhuviliste arvutilisti ühed kõige agaramad sõnumijagajad on Valgamaa mehed Rein Mikk ja Olev Merivee, kes juba 22. märtsil nägid esimest sookurge, kaks päeva hiljem hoburästast, kaelustuvi ja sookiuru ning veel kaks päeva hiljem tuuletallajat ja lauku. 31. märtsil laulis Valgamaa meestele laulurästas, naljapäeval aga pisike punarind.

Aga mõne liigi puhul võib olla küllalt raske vahet teha neil, kes tõesti kaugelt tulnud, ja kes talvegi siinmail mööda saatnud. Nii ei oska ma näiteks eriti rõõmustada rohevintide aina innukama lauluheietuse üle, sest paar toidumajakülalist seadsid end otse mu aknalaual võistulaulule juba veebruari hakul. Senise kõige kõmulisema uudise puhul – Tartu ökoloogiaprofessor Raivo Mänd nägi 19. märtsil Ala ja Helme vahel pesal seisvat valge-toonekurge! – jäi esiotsa ka see väike kahtlus, kas pole tegemist talve kuskil laudas mööda saatnud "kasulapsega". Aga internetti rändlindude saabumist kajastaval leheküljele (www.livemigration.net) sai see punkt uhkelt kirja.

Toomas Jüriado,

linnuvaatleja