Nelja-aastane Johanna Raudsik on kolme kuuga õppinud oma sünnipäevakingitust väntsutamata sülle võtma, tüdruku ülesanne on kiisule õhtuti ja varasema ärkamise korral ka hommikuti süüa viia. "Vahel oleme pidanud lausa ütlema, et ta kassiga mängimise asemel joonistaks," rääkis Johanna isa Gaidur.

Laps õpib hoolitsema

Isa sõnul ei olnud neil kodus isegi jutuks, et kassi asemel võtta näiteks mõni väiksem loom. "Naisel oli kunagi olnud rott ja see ei olnud eriti hea. Koera jälle linnakorterisse ei taha. Enne muidugi arutasime, kas võtta tõukass, aga tavaline pidavat olema parema loomuga," lausus pereisa.

Detsembris viieseks saav Lele Luup kasvatab kodus oskamist mööda akvaariumikalu ja hallikirjut kiisut. Kalu tohib Lele sööta vaid nädalavahetusel ja kogu protseduur on seetõttu eriti pidulik. Kõigepealt tuleb akvaariumielukad äratada tule põlema panekuga, alles siis saavad kuldkalad, gupid ja "mudarotid" igaüks oma toidupuru kätte.

"Kassipoja peale oli ta alguses väga armukade, sest temale pöörati palju tähelepanu," nentis Lele ema. Hommikuti vanaisa tuppa suletava Miisu nuttu kuuldes on nüüd aga Lele see, kes kassi väljalubamist nõuab. "Siis hakkab muidugi kohe õiendamine pihta. Ära mine tuppa, ära roni laua peale. Vahest õpetab mind, et pean hästi paigal istuma, kui tahan kassi süles hoida," naeris ema Daisy.

Koer võib lapsehoidja ametit pidada

Kaheaastase Artur Kaikülli kodus kasvab viis bulmastiffi, kui ema köögis toimetab, tegutseb vanim koertest aeg-ajalt Arturi lapsehoidjana. "Koerad on sellised rotveileri suurused ja väga perekesksed. Kutsikaid oleme maast madalast lapsega harjutanud, siis pole ka suurelt koeralt ettearvamatut reaktsiooni karta," ütles Arturi ema.

Kuna perekond kasvatas bulmastiffe juba enne poja sündi, on laps suurte koertega titepõlvest peale harjunud. "Emased koerad lasevad kõike teha – laps võib neil kas või kahvliga hambaid lugeda," kirjeldas Arturi ema, mastiffide tõuühingu esimees Merilin Meristo.

Kaheksa-aastane Eliisa ja tema neljane õde Helena kasvatavad oma Õismäe kodus musta küülikut. "Suurem tüdruk saab jänese eest hoolitsemisega täielikult hakkama – annab süüa, puhastab puuri ja mängib temaga. Ja nii juba kolm kuud," rääkis tüdrukute ema Kerttu.

Väiksema lapse osa küüliku kantseldamisel piirdub tavaliselt mängimise ja jänku musitamisega. Vahel Helena siiski ka kardab Tupsut, sest too võib naksata. Tüdrukute ema sõnul pole jänese majja võtmise pärast kuhugi minemata jäänud. Suvel võeti Tupsu puuris maale kaasa, sügisõhtutel hoiab jänes pererahvast oma vallatustega lausa kodus.

"Ta loobib mänguasju ja kappab õhtuti nagu metsas, teeb haake ja piruetitab. Täielik multifilm on see, kuidas ta ennast peseb – enne käed puhtaks, siis murrab ühe kõrva suu juurde ja lutsib, siis võtab teise ette," kirjeldas tuttava pealekäimisel ühe kogemata sündinud küülikupoja koju toonud ema.

Ainsaks Tupsu pahaks kombeks nimetab ta harrastust tapeeti närida. "Hamstrid mul on olnud, nemad olid ikka jänesega võrreldes kohe mustad," nentis ta.

Kuidas neljajalgset sõpra soetada

HEA KOGEMUS - loomapidamine õpetab last teistega arvestama ja armastust välja näitama.

ETTEVALMISTUS - enne looma võtmist peab laps teadma, et lemmik ei ole ajutine harrastus, vaid temaga kaasnevad teatud kohustused.

LASE LAPSEL VALIDA - lapse esimese lemmiku eest pead ise suutma korralikult hoolitseda. Koer võib olla liiga koormav valik, mõistlikum on alustuseks valida küülik, hamster, gerbil või merisiga.

VALI MÜÜJAT - osta loom kasvatajalt või korralikust loomapoest, siis võid olla kindel, et ta on puhast tõugu ja terve. Soovitusi võid küsida mõnelt loomaarstilt.

UURI LOOMA - võta loom sülle ja vaata, kas ta on erk ja uudishimulik (hamstril luba korralikult ärgata). Vaata nina, silmi ja kõrvu – rähm võib tähendada tõbe. Tervel loomal on korras karv ja pole paljaid laike.

HAIGET ÄRA OSTA - see võib kaasa tuua suure pettumuse, teata oma kahtlustest ka poemüüjale.

KODUSTA POEG - hamster, küülik ja gerbil võiksid olla 8-10-nädalased, merisiga võib osta ka paar nädalat nooremana. Uuri, kas loom on võõrutatud emapiimast.

SÕBRUNE LEMMIKUGA - looma usalduse võitmine nõuab natuke aega, sest sündinud on nad kõik taltsutamatult.

allikas: internet

Väikesele sobib suur

Väiksele lapsele sobivad suured koerad, merisiga ja rott, kes jõmpsikate veidi tahumatu käitumisega lepivad ning ülemäärase armukadeduse all ei kannata.

Kes kodulooma võtta ihkab, peab enne küsima: kas mul on aega, kuidas tagan kõigi heaolu, kuidas sõbra järelt koristan. Ameerika kokkerspanjel ja lalisev imik on üheskoos kena vaatepilt, kuid loomatohtrid ei soovita armukadedusele kalduvaid koeri siiski väikese lapsega perre võtta.

"Enamasti tahavad väikesed diivanikoerad nagu pekingi paleekoer ja bolonka olla ise lapse eest. Ameerika kokkerspanjeli hooldamine käib isegi täiskasvanutele kohati üle jõu," märkis loomaarst Ülle Kell.

Kella sõnul sobivad väikeste inimeste juurde suured koerad. Näiteks retriiver, kes ka Eestis kennelliidu andmetel on üha enam populaarsust kogunud.

Kui koer majja võetud, peavad vanemad kutsika kantseldamisel last aitama. Esmajärjekorras tuleb selgitada, et loom pole mänguasi – ta tahab rahulikult magada ja süüa.

Kui kodu on koera jaoks kitsas, sobib lapsele esimeseks loomaks pisinäriline. Ülle Kell soovitab sel puhul valida pigem merisea või roti. Hamster on ööloom ning lapse karmi kohtlemise suhtes nõrguke - kui teda kogemata peos pigistada, võib loom sattuda varjusurma.

Viimaste aastate menukad "lapsekasvatajad" on küülik ja tshintshilja, kes paraku suvalisel ajahetkel enda kallal väga palju askeldada ei luba. Perekond, kes eelistab puhtust ja korda, võib soetada linnukesed või akvaariumikalad. "Nende eest suudab laps ise hoolitseda," nentis Kell.

Et rüblik oma uue lemmikuga kodu segamini ei pööraks, tuleb appi võtta arendavad mängud. Shokolaadimaias rott on peibutise abil nõus omandama kõiksugu trikke. Koerale saab nutikust õpetada loomakaupluse mänguasjaletist soetatud pehme kuubiku abil, kust kuivtoidugraanulite kättesaamiseks tuleb avastada auk. Põnevad mängud kutsikale on ka ümber- pööratud topsi alt toidu kättesaamine, asjade otsimine ning istumise ja käpaandmise õppimine. Kass kütib meelsasti palle ja hiiri ja liblikaid.

Kindlasti on äsja ostetud/kingiks saadud looma esimest korda üksi koju jätta kurb, kuid ka selleks tuleks välja töötada oma reeglid. Koerte ja kasside puhul vajavad puuri panemist üksnes ümbrust hävitavad tüübid, kuid ka siis peaks vesi olema loomale alati kättesaadav.

Koera–kassi omapäi jättes peab peremees enne lahkumist kodu üle kontrollima, panema kingad kappi ja eest ära tõstma kõik, mille loom võib kaela tõmmata või puruks teha. Närilist tuppa vudima lubades vajavad iga kord peitmist elektrijuhtmed.

Kui koer üksi olles ulub ja haugub, saab naabrite rahu huvides abi spetsiaalsest kaelarihmast, mis annab iga haugatuse peale väikese elektrilöögi või paiskab koerale näkku pahvaku sidruniõli.

Kell peab loomade kinkimist vastutustundetuks, kui tulevase omaniku soovis kindlad ei olda. "Varjupaika ei soovita ma üleliigseks osutunud kingitust viia, parem riputada kuulutus loomakliinikute teadetetahvlile," pakkus ta.

Piret Peensoo