Loomakaitsjad Benettoni vastu
Kristiine keskus valiti protestikohaks sellepärast, et seal asub Benettoni firmapood, kus müüakse Austraalia lammaste villast tehtud riideid. Benetton on üks firmasid, kes on pärast PETA-ga peetud läbirääkimisi keeldunud Austraalia villast loobumast.
Tallinnas protesti korraldanud austraallannast aktivisti Jodi Ruckley sõnul kasutatakse Austraalias lammaste “hügieeni nimel” töötlust nimega mulesing, kus elusate tallede tagakehalt nülitakse vill ning nahk, et tagakeha oleks sile ega annaks kasvupinda haigusi levitavatele bakteritele ja parasiitidele.
Eilsel aktsioonil demonstreerisid protestijad säärast teguviisi piltlikult: üks aktivist ajas endale selga kurva näoga lamba kostüümi, mille tagakeha oli verd ja liha meenutavalt siledaks nülitud, ning teine vehkis pügamiskääridega seal juures.
Ühtlasi jagasid aktivistid flaiereid, mis kutsusid tarbijaid Benettoni ketti boikoteerima, kuni nad lõpetavad Austraalia villa kasutamise. Kuigi Jodi Ruckley heledahäälset kisa “Boy-cott-be-net-ton!” oli raske mitte märgata, jalutasid inimesed keskuse ukse ees toimuvast enamasti üsna tuimalt mööda.
“Austraalia avalikkus on samuti lammaste julma kohtlemise vastu,” rääkis Jodi Ruckley. “Me ei taha, et lõpetataks villa eksport üldse, aga lambaid saab kohelda inimlikult.”
Said politseilt hoiatuse
Kaubanduskeskuse ees toimunud protestiaktsiooni jälgis eemalt mitu politseinikku. Parklas kolme politseivärvides auto ning mõne eravärvides politseiauto juures ootavad politseinikud alustasid väärteomenetlust loata avaliku ürituse korraldamise pärast. Loomakaitsjad said hoiatuse ning trahv jäi tegemata.
PETA tegelasi toetanud Eesti loomakaitse seltsi juhatuse liige Helen Roosimägi ütles, et luba protestiaktsiooniks jäi taotlemata, kuna PETA inimesed tulid ootamatult. Tema kuulis aktsioonist esimest korda laupäeva õhtul ning pühapäeval olid protestijad juba kohal.
Eilne üritus oli PETA aktivistide kinnitusel nende esimene aktsioon Eestis ning nad ei teadnud, et siin peab kaubanduskeskuse ees flaierite jagamiseks luba taotlema.
Lõuna politseiosakonna ülemkomissar Kristjan Jaani ei pidanud eile kohal olnud kümmekonda politseinikku suurte jõududega kohal olemiseks, tegemist oli rutiinse tööga. Tema sõnul ei või selliste ürituste puhul iial teada, kui palju ja millist rahvast kohale tuleb ning kes võib mis moel meedia tähelepanu ära kasutada.
Benettoni-vastane kampaania tõi protestijad Leedust-Lätist ning viib edasi Helsingisse ja Skandinaaviasse. Eesti kohta teadis Jodi enne tulekut kindlalt öelda vaid ühte: “Ka Eesti inimene ei salli loomade kallal tarvitatavat vägivalda.”
Eilse aktsiooniga jäi Jodi rahule, kuigi aega oli vaid pool tundi. “Välismaal toimuvad protestid tavaliselt paar tundi ning jääb aega ka inimestele isiklikult selgitada.”
Mulesing ja lambaeksport
Mulesing tähendab põhimõtteliselt elusalt nülgimist, mil Austraalia talumehed lõikavad lamba tagakehalt nahka ja liha, et muuta muidu kortsus nahk siledaks. Probleem on selles, et sealsetel meriino lammastel on kortsus nahk ning sinna vahele poevad parasiidid, kes tekitavad haigusi. Talledel nahka siledaks lõikudes üritatakse vähendada nende levikut.
Töötlus võeti kasutusele 1920. aastatel ning on farmerite seas juba traditsiooniliseks saanud.
Mulesing on PETA aktivisti sõnul levinud ainult Austraalias ja Uus-Meremaal ning seda tehakse umbes 80% lammastega. Ülejäänud farmerid kasutavad mainitud probleemide vältimiseks halastavamaid kombeid, mis on küll veidi kulukamad kui nülgimine.
Teine probleem on miljonite lammaste julm vedu Austraaliast üle ookeani Lähis-Ida ja Aasia riikidesse, kui nad ei tooda enam piisavalt villa. Kitsastes ja räpastes tingimustes reisi üle elanud lambad tapetakse, lõigates neil ilma tuimestuseta teiste lammaste ees kõri läbi, ning raiutakse alles hingitsevalt loomalt juba jäsemeid.
PETA pidas selle kohtlemise lõpetamiseks läbirääkimisi Austraalia valitsusega ning pärast seda kuulutas sealsele villale boikoti. Mitmed rõivafirmad on boikotiga ühinenud.
