LÜHIDALT: Kaaluta olek häirib kärbeste elu
Gravitatsiooni puudumisel kaotavad astronaudid kuuga üks-kaks protsenti luude tihedusest – Maal kaotab inimene sama koguse aastaga.
Gravitatsiooni mõju rakkudele on vähem uuritud. Madridi ja Nottinghami ülikooli teadlased hõljutasid äädikakärbseid magnetväljas, et jälgida, kuidas mõjub selline diamagnetiline levitatsioon geenide avaldumisele. See mõjus tõepoolest, sealjuures raku signaalgeenidele, stressile reageerivale immuunsüsteemile ja temperatuurihüppe mõju tasandavatele geenidele.
Kärbeste hõljutamiseks kasutati selleks valmistatud ülijuhtivat magnetit. Kärbes hõljus 22 päeva järjest, embrüost täiskasvanueani. 11,5 tesla suurune magnetväli mõjub veele kärbse rakkudes ja suudab tasakaalustada gravitatsioonijõu.
Eksperimendi vältel arenesid munad vastseteks, nukkudeks ja täiskasvanuteks, magnetväli aeglustas arengut ühe päeva võrra. Magnetväljale olid tundlikud peaaegu 500 geeni ja vaid kümnendik neist olid isastel ja emastel ühised. Magnetvälja mõju elimineeriti võrdluskatsega ning nõnda leitigi gravitatsioonivälja mõju kärbestele.
Kahekordne gravitatsioonijõud mõjutas 44 geeni, kaalutus aga üle 200 geeni. Ainuüksi magnetväli vähendas munade koorumist 60 protsendi võtta. Kui magnetväljale lisandus kaalutus, siis koorus vaid viis protsenti munadest.
Kõige rohkem mõjutab kaalutus geene, mis suunavad rakkude ainevahetust, kaitset seente või bakterite vastu, reaktsiooni temperatuurile ja rakkude vahelist suhtlemist.
Allikas: AlphaGalileo
Tsitaat
Bruno Munari
Itaalia disainer (1907–1998)
„Mis on paljudele auto, kui mitte tükike reisivat skulptuuri?”
Matemaatikast teadus. kabarees
Vabariigi aastapäeva eel on sobilik kõnelda matemaatikast, selle osalemisest andmete salastamises ja avalikustamises – näiteks rahvaloendusel või terviseregistris. Mõtteid arendavad informaatik, professor Leo Võhandu ja krüptograaf, doktor Margus Niitsoo, teadusajakirjanikud Priit Ennet ja Tiit Kändler. Üritus toimub täna kell 19 Tallinnas Teatri Puhvetis (Teatri väljak 3).
