Täna peavad Valgamaa jahimehed, maaomanikud ja teadlased Karula rahvuspargi keskuses kopra päeva, et arutada, mida maaomanikele palju pahandust tekitava loomaga peale hakata.
Paljud maaomanikud kurdavad, et kobraste elutegevuse tõttu kuivab nende mets ära, sest loomad paisutavad puid langetades veed üles.
Zooloog Nikolai Laanetu ütles, et vaatamata pahandustele, mida kobras teeb, on tal oma koht meie ökosüsteemis. “Kobras on liigilise mitmekesisuse suurendaja, sest tema tehtud pais loob eeldused teiste liikide eluks. Koprad suurendavad jõgede ja metsade mosaiiksust, mida maaparandusega on hävitatud,” märkis Laanetu.
Laanetu sõnul oli eelmise aasta seisuga Eestis kuni 8000 kobrast. Kobras on enam levinud Ida- ja Kesk-Eestis, kuid mõned rändurid eksivad vahel isegi Hiiu- ja Saaremaale.
Naissaarele plaanitakse tuulejõujaama
Naissaarele rajatakse tuulegeneraatorit, mis hakkab tööle tuleva aasta kevadel.
AS Ilmarine kavatseb paigutada saarele ühe tuulegeneraatori kui katseeksemplari. Edaspidi on firmal plaanis neid Lääne turu jaoks tootma hakata, sest Eestis valmistatute hind tuleb madalam kui sealsetel analoogidel.
Tänavu sügisel rajatakse Naissaarele tuulegeneraatori vundament, tööle hakkab see tuleval kevadel. Naissaare looduspargi keskuse jaoks sobib 15-20 kW võimsusega generaator, kuid edaspidi võib vaja minna võimsamat.
Praegu kasutatakse Naissaarel elektrienergia saamiseks diiselgeneraatorit.
Järvakandi asula sai reoveepuhasti
Järvakandi asula sai reoveepuhasti, mis vastab Euroopa Liidu nõuetele. Puhastist voolab vesi Matsalu lahte, seega paraneb ka lahe seisukord.
Rapla maavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja Hetti Kase sõnul tuli vana puhasti uuendada, sest seda oli väga raske hooldada ning see ei vastanud ka kaasaja nõuetele.
Kase sõnul kujunes reoveepuhasti renoveerimise maksumuseks üle miljoni krooni, millest enam kui 50 protsenti rahastas Järvakandi alevivalitsus, ülejäänu tuli keskkonnafondist.
Tulvavesi valib kalu
Kui jõgi tulvab üle, sureb kuni 90 protsenti noortest kaladest. Loomulikes tingimustes sureb terve aastaga kaks korda vähem.
Kui Oderi jõgi Saksamaa ja Poola piiril kallaste vahelt välja murdis, leidsid uurijad, et põhiliselt surid noorkalad nälga või pühiti merre. Kui kalad tugeva vooluga võitlevad, on neil raske toitu leida. Tulvavesi pühib minema setted, mis selgrootuid paigal hoiab.
Ent mõni kalaliik saab üleujutusest kasu. Turb, teib ja koha, kes elavad tugeva vooluga jõeosades, kasvavad jõudsalt, sest vool kannab nende konkurendid minema. Kevadised üleujutused tekitavad mõne liigi jaoks ideaalseid elutingimusi, kus nad paljuneda saavad.
