Sagadi mõisas oli reedel osteoporoosi teabepäev, kus lektoriteks olid Eesti juhtivad endokrinoloogia, ortopeedia, günekoloogia ja reumatoloogia spetsialistid.
Teabepäeval osales üle saja inimese, räägiti luuhõrenemistõvest ehk osteoporoosist eri meditsiinierialade vaatevinklist. Samuti püüti leida vastust küsimusele, mis peatab osteoporoosist tingitud luumurdude tekkimise.
Luu hõrenemise peamiseks tagajärjeks on luumurd. Nii näiteks oli Euroopas 1990. aastal üle 400 000 osteoporoosist tingitud reieluukaela murru. Aastaks 2025 prognoositakse reieluukaela murdude esinemissageduse tõusu rohkem kui 500 000 juhuni aastas. Teabepäeva toetas ravimifirma Merck Sharp & Dohme.
Insuliin hoiab ära suhkruhaigete tüsistusi
Kakskümmend aastat kestnud uurimus näitas, et veresuhkru ja vererõhu range kontrolliga saab suhkruhaigetel ära hoida tüsistusi.
Inglise teadlaste uurimus näitab, et nii saab vältida pimedaks jäämist, neerupuudulikkust, südamehaigusi ja jäsemete amputeerimist.
Uuriti 5000 suhkruhaiget, kellel oli kõige levinum, teine diabeedi tüüp.
Uurijad süstisid uurimisalustele veresuhkru kontrolli all hoidmiseks insuliini ja andsid suu kaudu manustatavat ravimit ning vererõhu vaos hoidmiseks südameravimit.
Uurimus näitas, et range veresuhkru kontrolliga, sealhulgas insuliini kasutamisega, saab tüsistusi oluliselt vähendada. Tavaliselt on suhkruhaigele tabletiravilt süstimisele üleminek väga valuline, hilistüsistuste ohtu ei osata alguses väga karta ja arstil on haige veenmisega suuri probleeme.
Õed ja ämmaemandad otsivad oma teed
Neljapäeval toimus Tallinnas Dzingeli hotellis õenduse ja ämmaemanduse riikliku arengustrateegia konverents.
Eesti õdede ja ämmaemandate tegevus on olnud haigla-, haiguste- ja protseduurikeskne. Tegutsenud on nad eeskätt arstide korralduste järgi, puudu on olnud valiku-, otsustus- ja algatusvõimalusest. Õendusega tänapäevases mõistes on tegeldud väga vähe.
1995. aastal loodi algatusrühm õendusstrateegia väljatöötamiseks. 1994. aastal vastu võetud tervisekorralduse seadus sätestab küll tervishoiuasutuste õigusliku seisundi, finantseerimise alused ja arstiabi korralduse, kuid ei reguleeri kuidagi õendustöötajate tegevust. Konverentsi projektijuhi Ester Puusepa sõnul loodetakse see lünk täita.
Arstid rääkisid mürgistustest
Reedel oli Mustamäe haiglas ägedate mürgistuste rahvusvaheline seminar.
Seminaril käsitleti mürgistusi vingugaasi ja narkootikumidega. Samuti olid vaatluse all keemilistest ainetest põhjustatud katastroofid maailmas.
Konverentsi külalisteks olid Prantsuse Lille’i ülikooli haigla mürgistusteabekeskuse direktor Monique Mathieu ja Rootsi mürgitusteabekeskuse asedirektor Per Kulling.
Seminari korraldasid Mustamäe haigla katastroofimeditsiini keskus ja Rootsi mürgistusteabekeskus.
Verekeskus kutsub doonoriks
Verekeskus kutsub doonoreid verd andma täna kella 11–14 Väike-Maarja kultuurimajja ja homme kella 10–14 Märjamaa kultuurimajja. Neljapäeval oodatakse verd andma kella 10–14 Kohila gümnaasiumisse ja reedel kella 10–13 aktsiaseltsi Havera Group Tallinnasse Narva mnt 7.
Doonoritele pakutakse mahla, kohvi ja küpsiseid, kaasa antakse toidupakk. Verd võib andma minna ka Põhja-Eesti verekeskusesse Tallinnas Ädala 2.
Käsi siirdaval doktoril on käed tööd täis
Austraalia mikrokirurg, kes juhtis möödunud nädalal surnu käe siirdamist ühe käega mehele, sõnas, et sääraseks operatsiooniks on juba soovi avaldanud kolm patsienti.
Doktor Earl Owen kinnitas, et kui Clint Hallami käsi kahe kuu pärast õnnestunult tööle hakkab, võidakse Prantsusmaal alustada järgmisi operatsioone. Prantsusmaal kehtivad kohustusliku elundidoonorluse seadused ning doonoreistki pole puudust.
48-aastasele Hallamile siirdati Lyoni haiglas pool käsivart ning labakäsi ühes arterite, veenide, närvide, lihaste ja nahaga. Operatsioon kuulutati edukaks, kuid Owen hoiatas, et kõrvalnähtude tekkimisel ollakse valmis kätt kohe maha lõikama. “Hallam osales vabatahtlikuna, tingimusel, et laseme käe kohe maha raiuda, kuid midagi valesti läheb,” sõnas osav doktor.
