Vastukaaluks soliidsele Nobeli preemiale jagati Ameerika Ühendriikides teaduse nõmedama poole kiituseks paroodilisi Ig Nobeli preemiad. Need antakse välja uurimise eest, mida “ei saa ja ei tohiks korrata”.
Tänavu kogunes tseremooniale 1200 huvilist, kelle seas oli ka tegeliku Nobeli preemia laureaate. Seejuures kümnest naljapreemia laureaadist oli kaks ka tseremooniale kohale ilmunud.
Puudujate seas olid kvantravitseja Deepak Chopra ja inimkloonimise tempion Richard Seed. Puudus ka prantsuse keemik Jacques Benveniste, kes väidab, et vesi omab mälu, mida saab telefonitsi ja interneti kaudu edasi saata. Bioloogiaauhinna sai Peter Foing, kes uuris, kuidas mõjub molluskite paljunemisele tuntud inimese toonust tõstev ravim Prozac.
Eesti võib hakata ohtlikke jäätmeid Lätis põletama
Lätil on sel aastal kavas osta ligi miljon dollarit maksev mobiilne ohtlike jäätmete põletusseade. Selles hakatakse hävitama ka Eesti jäätmeid.
Põletusahjus hakataks põletama neid ohtlikke jäätmeid, mis vajavad esmajoones likvideerimist.
Need on raskesti hoitavad või uut ohtu põhjustavad ohtlikud jäätmed nagu vananenud pestitsiidid, halogeensed lahused ning halogeene ja PCB-õlisid sisaldavad ained, milliseid praeguste hinnangute järgi tekib meil aasta jooksul kuni 3000 tonni. Seetõttu pole mõistlik Eestil endal põletusahju rajada.
Eestis hoitakse likvideerimist vajavaid ohtlikke jäätmeid mitmetes vaheladudes, mis on juba üle koormatud.
Aravete sai reoveepuhasti
Aravete asulas avati rekonstrueeritud reoveepuhasti, millest väljuv vesi juhitakse Tallinna tarbevee haardesse kuuluvasse Jägala jõkke.
Aravete asula paikneb Pandivere veekaitsealal, mis on peamine joogivee formeerumise ala Eestis.
Järva maavalitsuse keskkonna-osakonna peaspetsialisti Milvi Auna sõnul tuleb selles piirkonnas kõrvaldada igasugused reostuskolded, sest Pandivere karstunud piirkonnas on pinnakate väga õhuke ning reostus võib kergesti põhjavette pääseda.
Jahimeeste registrit hakatakse korrastama
Eesti jahindust ootavad lähiajal ees muudatused, mis on seotud ettevalmistatava metsaseaduse ning jahinduse arengukavaga. Kavas on jahimeeste registri korrastamine ning jahimeeste testimine.
Eilsel Eesti jahimeeste seltsi koosolekul esitas metsaameti peadirektor Andres Talijärv metsaameti ettepanekud riigi ja ühiskondlike organsatsioonide vahelise jahindusfunktsioonide jagamise kohta. Tema sõnul on praegu jahindustegevus maavalitsuste , metsaameti ja keskkonnaministeeriumi vahel liigselt hajutatud.
Peale selle tegelevad jahindusküsimustega veel ühiskondlikud organisatsioonid, keda suures osas esindab Eesti Jahimeeste Selts.
