Eesti kalurid võivad tuleval aastal Euroopa Liidu vetes püüda 1000 tonni turska, Euroopa Liidu kalurid tohivad omakorda meie vetest püüda 13 000 tonni kilu ja 3000 tonni räime.
Keskkonnaministeeriumi kalandusosakonna asejuhataja Robert Apsi sõnul võttis Eesti Euroopa Liiduga järgmise aasta kalandusprotokollile alla kirjutades arvesse Läänemere kalavarude olukorda ja idaturul tekkinud probleeme.
“Meie kaluritel on momendil raskusi kala turustamisega. Seoses kriisiga idaturul jääb Eesti kaluritel osa kvooti välja püüdmata nii sel kui ka järgmisel aastal. Eesti kalalaevade väljapüüdmata kvoodi arvel võivad Euroopa Liidu kalurid püüda Eesti vetes,” märkis Aps.
Rahvusraamatukogus peetakse loodusõhtuid
Eestimaa Looduse Fond korraldab Tallinnas Rahvusraamatukogu konverentsisaalis loodushuvilistele tasuta loengusarja.
12. novembril räägivad loodusfotograaf Tiit Leito ja rahvuspargi töötaja Kaja Allilender Soomaa Rahvuspargist. 19. novembril toimub loodusfoto õhtu, mille käigus kuulutatakse välja aasta parim loodusfotograaf ning näidatakse slaidiprogrammi Eesti loodusfotograafide töödest.
3. detsembril saab vaadata Fred Jüssi Vilsandi-teemalisi loodusfotosid ja kuulata näitleja Jaan Tätte laule. 17. detsembril räägib filmimees Rein Maran teemal “Must toonekurg ja looduse jäädvustamine filmile”.
Kõik loengud algavad kell 18.
Eesti on enim rahastanud veekaitset
Kõigi kolme Balti riigi keskkonnakaitseprioriteedid ja -programmid on muutunud konkreetsemaks ja mõtestatumaks, tõdesid välisrahastajad Riias toimunud Balti riikide keskkonnaametnike ja doonorriikide kokkusaamisel.
Kõige suuremaid keskkonnakaitselisi kulutusi on võrreldes teiste Balti riikidega teinud Eesti. Keskkonnaministeeriumi keskkonnapoliitika osakonna juhataja Allan Gromovi sõnul on traditsiooniliselt investeeritud enim veekaitsesse, seevastu jäätmemajandusse ja õhusektorisse on seni jätkunud palju vähem raha.
Balti riikide doonoriteks on Euroopa Liit, Skandinaaviamaad, USA, samuti paljud pangad ja finantskorporatsioonid. Abiandmist on lubanud suurendada Euroopa Liit ja Taani.
Orkaan muudab maakaarte
Mehhiko lahes möllanud orkaan Georges ei jätnud endast maha ainult häda ja õnnetust, vaid pakkus tööd ka kartograafidele.
Orkaani tulekuni oli Mississippi delta ümbrus kaitstud 50-kilomeetrise liivakaarega, mida kutsuti Chandeleuri saareks. Ent kui ameerika geoloogid pärast tormi piirkonnast üle lendasid, märkasid nad, et ühe saare asemel oli tekkinud hoopis sadakond väikest.
Juhtunu võib piirkonna elustikule mõju avaldada, sest kalade ja lindude toitumispaikades kasvanud veetaimed ei pruugi uue olukorraga kohaneda.
