Raasiku vallas Arukülas avati endise sõjaväeosa territooriumil renoveeritud puurkaev-pumpla ja uus magistraaltoru.

Viis aastat tagasi juhtus Arukülas avarii, mille käigus reostas kuni kaheksa tonni mahavoolanud kütteõli ordoviitsiumi veekihi ning üle kahesaja pere jäi ilma joogiveeta. Et eramajade piirkonnas tsentraalne veevõrk puudus, alustati pärast õnnetust torustike ehitamist ja puurkaev-pumplate renoveerimist.

Looduse fond korraldab tasuta loengusarja

Eestimaa Looduse Fond korraldab Tallinnas Rahvusraamatukogu konverentsisaalis loodushuvilistele tasuta loengusarja.

19. novembril toimub loodusfoto õhtu, mille käigus kuulutatakse välja aasta parim loodusfotograaf ning näidatakse slaidiprogramm Eesti loodusfotograafide töödest.

3. detsembril saab vaadata Fred Jüssi Vilsandi-teemalisi loodusfotosid ja kuulata näitleja Jaan Tätte laule. 17. detsembril räägib filmimees Rein Maran teemal “Must toonekurg ja looduse jäädvustamine filmile”. Kõik loengud algavad kell 18.

Riigimetsade majandamine muutub läbipaistvaks

Metsamajanduse Ökonoomika- ja Infokeskus sõlmis Baltic Computer Systemsiga lepingu kogu riigimetsade majandamist haarava infosüsteemi loomiseks.

Projekti kestvuseks on kaks aastat ning selle tulemusena luuakse ühtne infosüsteem, mis peaks muutma riigimetsade majandamise protsessi läbipaistvamaks ja tõstma selle efektiivsust.

Infosüsteem hõlmab kõike – metsaressursside haldamist, metsaarvestust, metsaraieid ja -kasvatust kuni sisekontrollisüsteemini välja. Infosüsteem lubab näiteks jälgida, millises metskonnas on tehtud raiet, kuhu puit edasi läheb ning kui kallilt seda ostetakse.

Üleujutus muudab Jaapani kalastikku

Sellesuvised üleujutused Hiinas olid nii ulatuslikud, et avaldavad mõju ka Jaapanile. Sealse merevee soolsus on vähenenud.

Jaapani rannik on Hiina jõesuudmetest 2500 kilomeetrit eemal. Ent sealse merevee soolsus on vähenenud 32 grammilt liitri kohta 26 grammini.

Kalastajad kardavad, et soolsuse vähenemine mõjutab nende saaki. Kolme aasta eest põhjustasid üleujutused pisema soolsuse languse, mis tõi endaga kaasa plahvatuse meduuside asurkonnas ning kalavõrkude ummistumise.

Laboris valmisid kunstlikud pärlid

Pärlikarbid saavad viimaks ometi rahulikult hingata. Esimest korda on saksa keemikud valmistanud laboris kunstlikud pärlid.

Saksa teadlased simuleerisid kaltsiumkarbonaadi moodustumist vaid viie nanomeetri suuruste kullaosakeste peal. Kaltsiidikristallide asemel tekkis tüüpiline pärlikiht. Teadlased loodavad, et nende tehnika abil saab luua kunstlikke hambaid ja luid.