Teadmine, et osoonikihi hõrenedes suurenev ultraviolettkiirgus võib ohustada organismide DNA-d, pole uus. Ent nüüd on selgunud, et suurenev UV-kiirguse tase võib aktiivsemaks muuta maisi ja teiste taimede “hüppavaid geene”.
Hüppavad geenid on DNA tükid, mis võivad end kromosoomist lahti rebida ja teiste taimede rakkudes maanduda, seades end sisse sealses pärilikkusaines. Ultraviolettkiirgus suurendab geenide hüppamise võimet, mis omakorda võib ohustada väljakujunenud ökosüsteeme.
Redis kipub moodsaimaks taimeks
Teadlased soovitavad Euroopa Komisjonile, et see annaks loa süüa geneetiliselt muundatud redist.
Taim, mille on valmistanud Hollandi firma Bejo Zaden, talub umbrohutõrjevahendit. Kui nõu kuulda võetakse, saab redisest esimene geneetiliselt muundatud taim, mida Euroopa Liit inimestel süüa lubab. Kõik teised loa saanud GM-taimed peavad enne müüki läbi tegema vastava töötluse.
Metsade eluvõimet ülehinnati
USA ja Kanada on tõsiselt üle pakkunud hinnanguga, kui palju nende metsad langetamist kannatavad. Nõnda väidab Austrias paiknev rahvusvaheline teadusagentuur.
USA langetab aastas üle 500 miljoni tihumeetri puitu aastas. Riigi metsaamet kinnitab, et sealsed metsad taluvad raietööde suurendamist 40 protsendi võrra. Kuid uuemad andmed näitavad, et see võib kaasa tuua tõsiseid keskkonnakahjustusi.
Eestis langetatakse praegu aastas seitse–kaheksa miljonit tihumeetrit puitu, metsaameti arvamusel võiks seda suurendada kümne miljonini. Paljud keskkonnakaitsjad on need arvud kui liiga suured vaidlustanud.
Käes on rähniaasta
Eesti Ornitoloogiaühingu aastalind pole tänavu üks kindel linnuliik nagu neljal eelnenud aastal, vaid terve kirjurähnide perekond, kuhu kuulub neli liiki: suur-, väike-, tamme- ja valgeselg-kirjurähn.
Aastalinnu projektijuhi Asko Lõhmuse kinnitusel on rähnid meil olulistest linnurühmadest looduskaitseliselt kõige vähem uuritud. Mõnigi rähniliik sõltub toidu hankimisel ja muudes eluavalduses täiesti või vähemalt suurel määral metsast. Muutused metsamajanduses võivad viia nende asurkonna huku servale.
Robot, lüpsa mind
Nüüdsest hakkab Rootsi lehmi aitama robotlüpsja. Kaks korda päevas lüpsmine pole loomade elurütmile kohane, arvavad Inglise teadlased, kes roboti leiutasid.
Et kinnitada lehma nisadele lüpsitassid, kasutab robot käsivarre sarnast liiget. Uusim variant leiab nisad kaamera ja kahe käsivarde monteeritud laseri abil. Idee on selles, et lehm, kes tahab end lüpsta lasta, kõmbib ise roboti tööpiirkonda. Igal lehmal on teda iseloomustav kiip, mille järgi robot ta ära tunneb.
