Teiseks märksõnaks on mobiiltelefoni ja arvuti kokkusulamine, mis sünnitanud armaada uusi seadmeid. Vestitaskusse passiva miniarvutiga saab ka telefoneerida, värvilisi pilte vaadata ja muusikat mängida. Kindel on, et ka igal moblal saab kohe-kohe olema värviline displei ja sees kaamera, nagu Nokia 7650-l juba on.

Alatasa omavahel sõdivad firmad näivad kokkuleppele jõudvat mobiilside ühtse platvormi suhtes. Cebitil räägitakse ühest suust SMS-i järeltulijast MMS-ist – Multimedia-Messaging – et kõik saaksid oma värvipildikesi, minifilme ja lühiteateid omavahel vabalt vahetada.

Cebiti ei ole tegelikult laiatarbemess, ja nii käib Hannoveris protsessori-hiiglaste Inteli ja AMD gigahertsi-duell: AMD pani välja oma viimase protsessori, Athlon XP 2100+. Selle sagedus on küll “ainult” 1,67 Gigahertsi, aga võimsus sama mis Inteli Pentium 4-l. Uue protsessori eeliseks on, et sülearvuti ei põleta kasutaja pükstesse auku ja aku ei ole poole tunniga tühi. See tähendab - on kokkuhoidlikum ning jahedam. AMD reklaamibki oma superuudist lööklausega “A New Kind of Fast” - “uutmoodi kiire”.

Ja lõpetuseks üks õhus rippuv küsimus: kas üksainus täht võiks kompuutrimaailma pahupidi pöörata? Ameeriklane Michael Robertson esitleb oma uut operatsioonisüsteemi, mille nimi on mitte Windows, vaid Lindows, segu Windows- ja Linux-systeemist, peaks turule tulema Windowsist kolm korda odavamalt ja valdama enamust programme, mis Windowsil jooksevad.

Nii et kes ise vaatama tahab minna: arvutimess Cebit Hannoveris kestab 8 päeva, iga päev kella 9-st 6-ni. Päevapilet maksab 34 eurot ehk umbes 550 krooni.

Arne Luht, Berliin