Tehnokratt Peeter Marvet võrdleb vikipeediat laulupeoga. “Viki on nagu laulupidu – tegelikult keegi ei tea, kes nad seal koos on. Ega ta pole ka kõige parem koorilaul, mida kuulata, aga ikka käiakse ja kuulatakse ja tore on,” ütleb ta.

Kõigile täiendamiseks avatud andmekogu usaldusväärsus on Marveti hinnangul suhteline, see jääb kindlasti maha Encyclopedia Britannicast, kuid on märksa usaldusväärsem kui tavaline veebilehekülg. See teeb vikipeediast hea lähtealuse mõne teema uurimiseks.

“Viki puhul ei ole väärtus selles, et keegi kirjutas artikli, vaid see, et selle on hulk inimesi üle vaadanud,” räägib Marvet. “Aga kindlasti leiab sealt kusagil ka saasta.” Ise ta lausa saasta otsa sattunud ei ole.

Umbes aasta tagasi otsis Peeter infot interneti sünnipäeva kohta ning leidis netist paar sellekohast viidet. Selgus, et vale aastaarv oli ka vikipeedias, ja Marvet parandas selle ära. Tema sõnul on oluline aru saada, millist informatsiooni vikipeedias leidub ja milleks on seda mõistlik kasutada – pimesoolt selle järgi opereerima ei hakkaks.

Samas teeb vikipeedia märkimisväärseks see, et inimesed pääsevad infole ligi, entsüklopeediate ostuks kõigil ju raha ei ole. Kui arvestada veel seda, et vikipeedia sisaldab üle 450 000 märksõna (inglise keeles), suudab sündmustele kiirelt reageerida, on kergelt loetav ja sisaldab viiteid, siis moodustab see tohutu infovaramu.

Anonüümsed idealistid

Kui internetikommentaatorite hulgast ei suudeta eemal hoida sopaloopijaid, siis kuidas vikipeedia sellega toime tuleb? Nii vastuoluline kui see ka ei tundu, usub Peeter Marvet põhjuse peituvat keskkonna anonüümsuses.

“Kõikides keskkondades, kus võimaldatakse enda eksponeerimist, näiteks Delfi või EPL-i kommentaarid, hakkavad inimesed ennast kehtestama ja üritavad esile pääseda.” Nii teevad anonüümset entsüklopeediat fännid, kes ei tegutse omale nime tegemise pärast, vaid kellele pakub naudingut sisu.

Tegelikult on vikipeedia taga märgatav toimetajatöö ning vahepeal pannakse mõned teravamad teemad ka lukku. Marvet teab mõne aja tagust eksperimenti, kus üks huviline muutis eri kohtades ära 15 artiklit, plaanides paari nädala pärast endise teksti taastada, kuid seda polnud vaja – kahe päeva pärast olid toimetajad juba jaole jõudnud.

Tartu ülikooli arvutilingvistika uurimisrühma teadur Kadri Vider suhtub vikipeediasse samuti positiivselt. Tänu sellele on nii mõnigi kord jäänud mõne nõelasuuruse infokillu pärast raamatukokku heinakuhja tuhnima minemata.

“Pole sealt just paljusid teadusharusid uurinud, kuid minu aladel on sellest nii õppe- kui teadustöös selgituste jagamisel abi olnud,” ütleb ta.

Vider usub, et akadeemiline maailm peabki vaba olema ning entusiasmil on ses maailmas suur motiveeriv mõju. Ise ta veebientsüklopeediat täiendanud ei ole, kuid mõte on peast läbi käinud.

Viderile meeldib võimalus saada vikipeediast mõistele vasteid mitmes keeles. “Eks siingi pea ise alas orienteeruma ja saadud infot kriitiliselt hindama, aga asi seegi,” on teadur veendunud. “Pole just palju mitmekeelseid terminisõnastikke eestikeelsete vastetega, eriti selliseid, mis elektrooniliselt ja vabalt kättesaadavad.”

Vikipeediat saab tema hinnangul võrrelda interneti endaga – igaüks võib täiendada ja seoseid luua. Selle vahega, et loodetavasti pole võhikutel tarvidust sinna jama kokku kanda.

Infot tuleb kontrollida

Eesti Entsüklopeediakirjastuse juhtivtoimetaja Vello Tõnso soovitab vikipeediat kasutada. Eriti inglis- ja saksakeelset varianti. Ise on Tõnso vikipeediat jälginud üle aasta. “Kuigi üksikuid möödalaskmisi tundub olevat, aga üldiselt on materjal küllaltki ammendav,” ütleb Tõnso. Väärtuslikuks peab ta võimalust jälgida viiteid muudele lehekülgedele ja seda, kuidas teiste riikide vikipeediates on sama asi edastatud.

Paar päeva tagasi otsis Tõnso internetist mulluse suure slämmi turniiri võitjaid, kuid ametlikel lehekülgedel ei saanud infot nii lihtsalt kätte. Vikipeedias olid tulemused tabelitena välja toodud.

Tõnso sõnul on tal tekkinud vastustes ka mõningaid kahtlusi, kuid muidugi ei ole vikipeedia ainus infoallikas ning sealne teave tuleb alati üle kontrollida.

Vikipeedia probleemidena toob Tõnso välja selle, et puudub ühtne süsteem ning valdkondadevahelised proportsioonid ei ole paigas, ka artiklid on ebaühtlased. Mõne kohta on infot väga palju, mõne kohta napib. Pärisentsüklopeediates on see süsteem selgelt paigas, sest neid piirab köidete maht, mis interneti puhul on piiramatu.