Maakari ja kiviaiad hakkavad riigilt poolt toetust saama

Valminud on Eesti põllumajanduse keskkonnaprogrammi kava, mille kohaselt hakatakse toetama põllumehi, kui need keskkonnahoidlikult majandavad, säilitades tavapäraseid maastikke ja loomatõuge.

Saaremaa Oju küla Sülla talu perenaine Monica Kallas kutsub oma veised ligi ja sasib ühe lehma nudipead nagu linnanaine paitaks kassi. Vahe on selles, et kui kassil pole kohalikku Eesti tõugu, siis lehmal on. Eesti maatõugu veis, kellest üks parasjagu üle karjamaavärava plangu vahib, takseerides, mis masti mehed me oleme, on ise väljasuremise äärel. Mitte küll Sülla talus, vaid Eestis üldse. Ja kui maatõuglane sureb välja Eestis, siis kogu maailmas ammugi. Praegu elab neid punakaspruune veidi üle-meetri-meestest veiseid kokku umbes nelisada. Neist sajandik Sülla talus.

Mahetoetuse ootel

Põllumajanduse keskkonnaprogrammi kohaselt hakatakse maatõugu veise pidajaid rahaga toetama. Ja mitte ainult neid. Plaan näeb ette toetada põllumehi, kes tegutsevad keskkonnasõbralikult, kasvatavad kohalikke loomatõuge ja taimesorte, toetavad oma maadel looduslikku mitmekesisust ja rajavad tiike või märgalasid. Sülla talu peremees Aivar Kallas on ühtlasi Kihelkonna vallavanem. Ning Kihelkonna vald on üks kahest Eesti vallast, mille peal kavandatavate plaanide sobivust vaeti. "Meie talunikud suhtusid avanevatesse võimalustesse väga positiivselt," ütleb Kallas, "sest meie kehvadel maadel on poollooduslike koosluste säilitamiseks vajalik tootmise jaoks tuge saada."

Juba sellel aastal hakkavad saama tuge mahepõllumehed. Üle Eesti makstakse neile 3,9 miljonit krooni. Ökotalunik Kallas kinnitab, et Saaremaalt taotleb toetuse eelduseks oleva mahemärgi kasutusluba 21 talu. Ökoloogiliste tehnoloogiate keskuse spetsialist Merit Mikk juhib tähelepanu, et Euroopa Liidus toetatakse keskkonnasõbralikult viljelevaid talunikke kaheksandat aastat. "Eestil on huvi ja kohustus rakendada neid meetmeid osaliselt juba enne ühinemist," ütleb Mikk. Sel moel on tõenäolisem saada EL-is ka suuremat toetust. "Mahepõllumajandus ei ole väetistest ega kemikaalidest loobumine, vaid nende asendamine orgaaniliste väetiste ning liblikõieliste külvikordadega," selgitab Aivar Kallas.

Põllumees keskkonnakaitsjaks

Asi ei piirdu mahepõllumajandusega – toetama kavatsetakse hakata põllumehi, kelle töö aitab säilitada ja, miks mitte, ka taastada Eesti tavapärast külamaastikku ja koduloomastikku ning -taimestikku. "Sisuliselt makstakse põllumehele keskkonnale osutatud teenuse eest," ütleb Merit Mikk, kes on üks programmi autoritest. Püütakse kompenseerida lisakulutused ning saamata jäänud tulu.

Keskkonnasõbraliku majandamise kaudu püütakse alles hoida inimese ja looduse koostöös sündinud maastikke nagu loopealsed, rannaniidud ja puisniidud, aga ka kaitsta inimese töö ja vaevaga rajatut. "Kui näiteks kiviaedu on paikkonnas läbi aegade ehitatud, siis võib talunik saada toetust kas siis olemasoleva aia säilitamise, taastamise või suisa uue rajamise eest," toob Mikk näite. Oluliseks tegevuseks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. Näiteks kavatsetakse hakata toetama tiikide ja märgalade rajamist. "Kuid seda muidugi juhul, kui looduslikud tingimused on vastavad," ütleb Mikk. Vastavuse hindab asjatundja, nii nagu muude tingimuste sobivustki. Kui aga põldu peetakse aladel, kus põlist kaitsmisväärset pole, siis võib isutada ka hekke. "Hekk peab aga pakkuma elupaika mitmetele liikidele, mistõttu selles peab kasvama vähemasti nelja liiki taimi ning sekka ka puid," ütleb Mikk.

Tuleva aasta lootus

Põllumeeste suhtumist uuriti lisaks Kihelkonna vallale ka Jõgevamaal Palamuse vallas, kus põllumaad paremad ja põllunduski intensiivsem. "Kui Kihelkonnas olid keskkonnaprogrammis nõus osalema peaaegu kõik põllumehed, siis Palamusel oli huvi tunduvalt leigem," ütleb Mikk. Parematel põllumaadel tahetakse toetust toodangu, mitte tegevuse enda eest," kommenteerib Aivar Kallas.

Põllumajandusministeeriumi keskkonnabüroo juhataja kohusetäitja Eike Lepmets rõhutab, et kõnealune programm on veel arendamisfaasis. "Koalitsioonileppes on sees maahooldustoetuse rakendamine, mida võib oodata järgmisel aastal," ütleb Lepmets, kelle sõnul pakub programm võimalusi majandada poollooduslikke kooslusi: "Seda ootavad looduskaitsjad vast kõige enam."

Keskkonnaprogrammis sisalduvad konkreetsed toetussummad on veel ligikaudsed. Siiski on need välja arvutatud koostöös talunikega. "Meie põllumehed peavad neid arve arukaks," ütleb Aivar Kallas Kihelkonna rahva kohta.

Näiteks Eesti maatõugu veise pidajad võivad tulevikus saada aastas 1500 krooni looma kohta. Mõned asjatundjad kahtlevad, kas eesti maakarja nii väikesest asurkonnast enam asja saab, maksa kui palju tahad – selleks on maatõugu veised omavahel liiga lähedased sugulased. Aivar Kallas on lootusrikas, tema pani oma eesti maatõugu pullile nimeks euroopaliku sir Lancelot. "Ei see meie tõugu riku," ütleb ta. Ning lisab, et keskkonnasõbralik põllumajandus peab olema eelkõige hingelähedane, mitte raha pärast ette võetav tegevus.