Mis on mikrolained? Need on elektromagnetilised lained, mille lainepikkus on väiksem raadiolevis kasutatavast ja suurem infrapunase kiirguse omast. Nad tungivad üsna sügavale toiduainete sisse ning panevad teatud molekulid (vesi, rasvad, suhkur) vibreerima. Nende omavahelisel hõõrdumisel tekib toiduvalmistamiseks vajalik soojus.

Kuna aga mikrolaineahje toodetakse ning nende valmistajad on teadlaste uurimistöödega kursis, siis ei tasu mikroahjust siiski kaarega mööda käia. Kõiki kommentaare ja kriitikat võetakse arvesse ning parimate kodutehnika tootjate mikrolaineahjud vaevalt enam eriti ohtlikud on. Toitumisteadlased üle kogu maailma on leidnud kuldse kesktee: soovitatav on rooga mikrolaineahjus mitte valmistada, vaid ainult soojendada. Küll aga ei ole tervisekaitsjate arvates hea kasutada mikrolaineahju imiku- ja lastetoidu keetmiseks ega isegi soojendamiseks.

Anne jätab valiku tegemise igaühe enda hooleks ning kordab üle nii toidu soojendamise kui ka valmistamise põhitõed.

Mikrolaineahi on hea:

* toidu soojendamiseks. Kõige parem on soojendada kastmes toite. Need peaks aga parajalt suurde kaussi panema, et kaste äärtesse ei valguks ja ülejäänud rooga kuivaks ei jätaks. Vormiroog tuleb ühtlaselt madalasse vormi asetada, kondiitritooted aga köögipaberiga katta. Eriti hõlbus on mikroahjus soojendada pastat ja kaunvilju, mis pannil sussutades kuivad ja nätsked jäävad.

* kala valmistamiseks. Mikrolaineahjus ei moodustu kalale ja lihale ning taignatoodetele küll krõbedat koorikut, kuid meresaadused jäävad siiski mahlased ja helbelised.

* tervete puu- ja aedviljade hautamiseks-aurutamiseks. Neil on siis mõnusalt värske maitse.

* linnuliha küpsetamiseks. Kauni välimuse saamiseks tuleks kana või kalkunit enne panni peal pruunistada. Kui pruunistada pole mahti, saab lihale (peale linnuliha kehtib see ka

sea-, lamba- või veiseliha kohta) apetiitsema välimuse seda enne sojakastmega pintseldades.

* või ja shokolaadi ning kivistunud mee sulatamiseks.

* seemnete ja pähklite röstimiseks

Mikrolaineahi ei sobi:

* pannkookide valmistamiseks, kuna need jäävad pigem nätsked kui krõbedad.

* terve linnu röstimiseks, kuna see valmib mikroahjus liiga ebaühtlaselt.

* suitsupeekoni küpsetamiseks, sest peekon jääb suure soolasisalduse tõttu kuivaks.

* õlis friteerimiseks, kuna õli temperatuuri on võimatu kontrollida.

* kaanetatud purkide soojendamiseks, sest need võivad lõhkeda.

Toidu valmistamisel või soojendamisel on tähtis, et roog oleks ühesuguse paksusega, sest õhemad osad valmivad kiiremini. Vastasel juhul pane õrnemad osad keskele ning tihkemad-paksemad äärtele. Valmistamise ajal pööra või sega toitu, et kõik kohad soojeneksid ühtlaselt. Ümmarguses nõus valmib toit paremini kui ruudu- ja ristkülikukujulises, sest viimases saavad nurgad rohkem energiat ja toit kipub nendes kohtades kiiremini valmis saama. Toidu võiks kinni katta – nii ei pritsi rasv ahju seintele ning toit valmib ühtlasemalt. Kõik koore või kestaga (näiteks vorstikesed) kaetud ained tuleb läbi torgata, muidu lõhkevad nad tekkiva sisesurve tõttu. Terved juur- ja puuviljad torgi samuti tiku või kahvliga läbi, et aur välja pääseks.

Arvestada tuleks ka seda, et mikrolaineahjus tehtud roog valmib sisemise kuumuse mõjul edasi ka pärast ahjust väljavõtmist. Mida tihkem toit, seda kauem ta peab seisma. Tihti on aeg ka retseptis toodud. Seega ei tasu heituda, kui pasta on hamba all veel kõva, sest võttes ta ahjust välja täitsa pehmena, võib mõne minuti pärast taldrikul olla hoopis ligane ja puderjas taignatoode.

Mikrolaineahje on erisuguse võimsusega. Kui retsept on mõeldud 600 W võimsusega ahju jaoks, siis vähenda 700 W ahju puhul toiduvalmistamise aega 10 sekundit iga minuti kohta. 500 W ahju puhul suurenda aga 15 sekundit iga minuti kohta, kontrolli aga aeg-ajalt, et toit üle ei küpseks.

Mikrolaineahju ohutustehnika. Ahju ei tohi kunagi tühjalt sisse lülitada, sest mikrolained võivad seintelt peegelduda ja kahjustada ahju sisemust. Toidujäänused tasub kohe ära pühkida, sest need võivad neelata mikrolaineenergiat ja toit valmib seetõttu aeglasemalt. Väga tähtsad on õiged toidunõud. Ideaalne materjal on selline, mis laseb endast läbi maksimaalset mikroenergiat. Mikro-laineahjus võib kasutada nõusid, mis ei sisalda metalli: klaaskeraamikat, portselani, savi-nõusid, kuumuskindlaid klaaskausse, -vaagnaid, -liudu, -haudevorme. Vältida tuleb aga niisugust keraamikat, mis ei ole üleni (seest ja väljast) glasuuriga kaetud. Portselan- ja klaasnõud peavad olema kuldsete või hõbedaste dekoratiivsete äärteta. Samuti ei kõlba liimitud esemed.

Küsimustele mikrolaineahju kohta vastab TTÜ toiduaineõpetuse õppetooli dotsent Tiiu Liebert:

Minu abikaasa keeldub mikrolaineahjus valmistatud ja soojendatud toite söömast, kuna peab mikrolaineid kahjulikuks. Kas selline kartus on natukenegi põhjendatud? – A. P.

Teie abikaasa ei ole ainuke, kes keeldub söömast mikrolaineahjus valmistatud või soojendatud toitu. Kuigi tänapäeva teadmiste valguses ei ole mikrolaineahjus valmistatud toit tervisele ohtlik, võib uurimismeetodite ja teadmiste täienedes olla vastus teie küsimusele teistsugune. Mina ise kasutan mikrolaineahju, kuid väikelaste toite seal ei soojenda – kindluse mõttes, kuna nende orga-nismi vastupanuvõime igasugustele kahjulikele mõjutustele on veel väike.

Punapeet keeb kaua, ahjus hautamine on samuti pikk. Kas riivitud ja siis mikros hautatud peet kaotab sellise töötlusega palju väärtuslikke aineid? – M. S.

Üldiselt on nii, et mida lühem on termilise töötlemise aeg, seda väiksem on vitamiini-kadu. Mõningate uurimuste tulemused näitavad, et mikrolaineahjus valmistatud toitudes säilivad vitamiinid paremini. Igasuguse riivitud toidu puhul on oht, et õhuga kokku puutudes hävib C-vitamiin küllalt kiiresti. Punapeedi vitamiinisisaldus on võrdlemisi väike, seega ei ole ka toitainete kaod märkimisväärsed.

Monika Kelle