Mahetootja pole veidrik, vaid terve mõtlemisega talunik
Mätiku talu Pärnumaal Koonga vallas Oidermal on tuntud mahetootmise arendajana. Peremees, kuue lapse isa ja kolme vanaisa, 47 aastane Aivar Pikkmets harib 480 hektarit maad, talu karjas on 55 lüpsilehma. Keskmine aastatoodang lehma kohta on 7000 kilo. Aastas saadab talu Põlvasse piimakombinaati 280 tonni eliitklassi piima.
Mahetootjaid kutsutakse ka muhetootjaiks
Talu pererahvas Aivar ja Helga Pikkmets said omal ajal pulmakingiks tiine mullika. Sellest saigi alguse nende piimatootmine. Mahetootmine jõudis tallu seitse aastat tagasi. Enne seda oli aeg, kus oma kodukohta naasnud Aivar Pikkmets valiti Oiderma kolhoosi esimeheks. 1991. aastal jagas ta koostöös vallaga kolhoosi vara 21 talunikule laiali. Kui ameeriklased 1996. aasta Paides talupidajatele loomade vabapidamisest rääkisid, küpses otsus vabalaut ehitada. Algus oli tehtud.
Aivaril ja Helgal on kuus last ja kolm lapselast. Laste abi on talutööl vaja, lüpsmisel aitab ema tütar Mirjam, isal on abiks vanemad pojad Hardi ning Siim. “Kui lapsi abiks poleks, ei saaks puhata,” kiitis Helga.
Aivari töö on seotud sellega mis loomadele sisse läheb ja välja tuleb, perenaise pärusmaaks on lüpsmine ja raamatupidamine. “Olen veendunud, et mahedalt on võimalik majandada, vaja on söödabaasi, tehnikat ja karja,” selgitas peremees. Tehnoloogia peab olema täpselt paigas, siis on võimalik mahedalt toota. Ta pole nõus linnarahva hulgas levinud arvamusega, et mahetootja sõidab ringi vana Belarussiga ja vilja külvab külimituga. Aivari meelest on kurjast, et maarahvast on kujutatud joodikute ja laiskade inimestena. Tegelikult peab maarahvast tunnustama ja tunnistama. Mahetalunikke kutsutakse ka muhetalunikeks, arvatakse, et mahetalu pidaja ei pea midagi tegema. “Olen kogu oma energia pannud talu ülesehitamisele,” sõnas Aivar.
Talupidamine vajab raha, mida pole aga kuskilt varakambrist piiramatult võtta. SAPARD-ist saadud 300 000 krooni kulus silovalmistamise tehnikale, kapitalitoetusena saadud 60 000 krooni lauda ehituseks. Tegelikult läks laut maksma 600 000 krooni. PRIA-st projektidega saadud 600 000 krooni kulus kombainile ja 60 000 äkkele. Sellest hoolimata on Aivar veendunud, et toetusteta saaks ka hakkama. “Kui toiduainetel oleks õige hind, poleks toetusi vaja,” kinnitas ta.
Mahepiim võiks olla koolilaste toidulaual
Mahetaludel on pererahva arvates tulevikku, kuna inimeste mõtlemine on muutumas.
Perenaine Helga leiab, et mahepiim peaks kindlasti olema koolides ja lasteaedades toidulaual. Mahepiimal on peremehe kinnitust mööda hoopis teine mekk juures. Pererahvas teeb ju kõik selleks, et lehmad oma eluga rahul oleks. Vabalt karjamaal uitavad lehmad pole stressis, toidulaua valik on mitmekesine. Pärast lüpsi, enne karjamaale minekut kasutavad lehmad aga võimalust käia läbi ka seljasügamismasina alt. Nende mõnu on silmnähtav.
Meelsasti töötleks pererahvas mahepiima kohupiimaks, hapukooreks, juustuks, jogurtiks, keefiriks, kuid ühele talule käiks tööstuse püstipanek rahaliselt üle jõu. Helga unistab liikuvast meiereist, mille abil oleks võimalik teada saada oma tootmise tasuvust.
Maaelu ei hääbu, nagu arvavad tihtipeale linnainimesed. Helga meelest tuleb ise leida rahulolu maal elamisest, kuid maa ja loomad annavad kahe jalaga maal olemise tunde kindlasti. Kaob närvilisus ja kiirus.
Oma kogemusi on Mätiku talu jaganud teistelegi. Erinevatel aastatel on talus toimunud viis õppepäeva, pererahval on mida teistele näidata ja õpetada. Eelmisel aastal külastas talu hulk konsultante üle Eesti, tänavu võõrustab talu siloõppepäevalisi.
Inspektorite sõnul on Mätiku talu kõige asisem tootja mahepõllumajanduse valdkonnas Pärnumaal.
Mahetootjate arv peaks kahekordistuma
**Kinnitatud on Eesti mahepõllumajanduse arengukava aastateks 2007-2013 ja selle rakendusplaan.
**Meetmete rakendamine võimaldab suurendada 2013. aasta lõpuks mahepõllumajandusliku maa pindala 120 000 hektarini.
**Mahepõllumajandussaadusi tootvate ettevõtjate arv peaks kasvama 2000-ni, mahepõllumajandussaaduste töötlemisega tegelevate ettevõtjate arv 75-ni ja kodumaiste mahetoodete osa Eesti toiduturul 3%-ni.
**Eestis algas ökoloogilise põllumajandusega tegelemine organiseeritult (k.a talude kontrollimine) 1989. aastal Eesti Biodünaamika Ühingu eestvõttel. **Mahepõllumajanduse seadus võeti vastu 1997. aastal, 1999. aastast on kasutusel riiklik mahemärk.
**Kiirem mahepõllumajanduse areng algaski 1999. aastal, millest alates on nii tootjate arv kui ka mahepõllumajandusmaa pindala kasvanud suhteliselt kiires tempos. **Aastal 1999 oli mahetalunikke 89 ja mahemaad 4000 hektarit.
**2006. aasta 1. novembri seisuga oli mahetootjaid 1173 ja mahepõllumajanduslikku maad 72 838 ha.
**Mahepõllumajandust viljeldakse kõige enam Hiiu- ja Saaremaal ning Võrumaal.
**Mahepõllumajanduse registris oli aasta algul Eestis 14 mahepõllumajandusliku töötlemisega tegelevat ettevõtet, nendest 29% tegutseb Harjumaal ning 21% Viljandimaal.
