Sinu puhul hakkab silma, et oled lausa Kim Gordoni (Sonic Youthi bassimängija) haardega, olles muusik ja kunstnik. Kummas valdkonnas tegutsedes end paremini tunned?

— Heh... muusikaga tegelen ma teismeeast saadik – see on nii külge kasvanud, mulle nii omane ja kallis. See-eest kunstnikuna tunnen ja tunnustan ma ennast väga lühikest aega. Hästi tunnen end pea alati – kõike on huvitav ja ainulaadne teha.


Oled aastaid elanud-õppinud-töötanud Hollandis Haagis. Mis tõukas sind omal ajal Eestit välja, kas kohalikud väljendusvõimalused jäid ahtaks?

— Olen seda meelt, et ootamatud muutused, omase taustsüsteemi jalge alt löömine tuleb alati kasuks. Uus perspektiiv annab uut valgust, ellusuhtumise ümberarvestamist.


Miks just multimeediakunst?

— Eriala, mille ma Haagis lõpetasin, kandis alguses nime Interfaculty Image and Sound, millest sai hiljem Artscience. See eriala sobis mulle ideaalselt just sellepärast, et see huvitus sest hämarast alast, kus oluline pole niivõrd see meedium, distsipliin, millele sa kunstnikuna pühendud ja mida elu jooksul lihvid, vaid parima meediumi leidmine oma idee või kontseptsiooni väljendamiseks. Mõnda ideed või tunnet saab paremini väljendada helis, teist jällegi teatriruumis...


Su õpingute algus jäi sajandivahetusse, kui arvutid läksid kiiremaks...

— Päris nii ei ole, et ma suudan või tahan tehnika arenguga kaasa joosta. Enamik asju, mis ma teen, ei nõua pidevalt upgrade’itud soft’e ega kiiremaid protsessoreid. Ma olen ikka väga tugevalt kiindunud analoogelektroonikasse. Ja muusikas – on suurepärane, et koduse arvuti ja helikaardiga saab lindistada tundide kaupa korraga kaheksat kanalit, kuid ma eelistan lampvõimu ja analoogkitarri “fuzzi” iga kell Guitar Rigi simulaatoritele.


Kunstniku argipäev Lääne-Euroopas. Kui palju on vaja minna kompromissile “saatana kultuurkapitaliga”(Öäki bassimehe Erkki Tero väljend reklaamiagentuuride ja muude loovtööstusettevõtete kohta, mis pakuvad väljundit ja kindlat sissetulekut, kuid ei jäta aega ja energiat oma asjadega tegelemiseks)?

— Mul pole olnud soovi seal läbi lüüa. Tunnen, et Hollandis on veel vähem üht uut noort eesti kunstnikku vaja kui Eestis. Siin on mul pidev tunne, et mul on meeletu loominguline vabadus end väljendada. Ja mitut inimest sellega rõõmustada, liigutada. Mis siis, et siin raha eriti pole. Hollandis ka pole.


Sind defineeritakse internetis ja afiššidel kui kas Eesti kunstnikku või Hollandi kunstnikku. Kumb sa tegelikult oled?

— Made in Estonia.


Oled viimasel ajal ka kodurindel üsna aktiivne olnud, löönud kaasa teatri- ja kunstiprojektides. Kuivõrd tajud, et eesti kultuur elab oma ajavööndis? Kui elab...

— Elab küll. Arvan, et tänu Eesti noorusele on siin õhk elevust täis. Palju tühja ruumi ja selle kiiret täitumist.


Mida kujutab endast Cirkus Apraxie?

— CA on koostööprojekt Hollandi kunstniku Nynke Gabeleriga. See on õhuline kompott lo-fi-/ müra-/pop-/gararage-muusikast, performance’ist ja videost. Meie jaoks alati üllatusi täis intensiivsed loomisprotsessid, mille tulemusi me inimestele ette kanname. CA-d saab esmakordselt näha ja kuulda ka siin – Tartus Genialistide klubis koos Haagi elektroonilise müra kollektiiviga Feedbacksociety, muusikalise performance’i duoga Homopomo Soomest ning Chungini ja Andres Lõoga 20. septembril ja Tallinnas baaris Juuksur koos Kreatiivmootori ja Kanada artisti Dora Bleuga 25. septembril.


Vanasti mängisid ansamblites Zriamuli ja Kwing-Kungks. Kas tänaste tegemiste kõrvalt on mahti veel kunagi ühe rokkbändi tegemise peale mõelda?

— Ma teengi. Ma teen bändi koos Taavet Janseni aka Meat Waitsiga ja proove Shelton Saniga, kus ma täidan uut kohta kolmanda kitarristina.




Kes ta on?

Maike Lond

Sündinud 12. märtsil 1981.

•• Õppinud Haagi kuninglikus kunstiakadeemias.

•• Praegune tegevus: “Oktoobrist alates pusime Von Krahli Teatri uue hooaja projektis koos kümne rahvusvahelise kunstnikuga homse ühiskonna kontseptsiooni kallal.”

•• Märkimisväärsed tegemised minevikus: “Iga uus projekt on huvitavam kui eelmine – õpin, kasvan ja arenen.”

•• Mänginud ansamblites Zriamuli (1996–1999) ja Kwing-Kungks (1999–2001).