Maks meelitab tööolusid muutma
ÕNNETUSE VASTU: tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus tõotab töötajale kindlamat kaitset
Uus kindlustusliik aitaks kannatanutel tööellu naasta ja hoiaks õnnetusi ära
Hiljemalt 2000. aastal peavad Eesti tööandjad hakkama oma töötajaid tööõnnetuste ja kutsehaiguste vastu kindlustama. Valitsuskomisjoni kava kohaselt võimaldaks uus kohustuslik kindlustusliik kiiremini ja õiglasemalt hüvitada tööl kannatada saanute kahjusid, taastada vigastatute ja kutsehaigete töövõimet ning ennetada tööõnnetusi ja kutsehaigusi. Kindlustusandjateks saaksid erakindlustusseltsid, kellest mõned pakuvad juba praegu vabatahtlikku tööõnnetuskindlustust.
Seni on Eestis tööõnnetustest ja kutsehaigustest põhjustatud kannatusi-kahjusid hüvitatud ravikindlustuse ja invaliidsuspensionide näol. Tööandja vastutab juhtunu eest vaid siis, kui ta on selles süüdi. Oma süü üle otsustab aga tööandja ise, määrates ühtlasi ka hüvitise suuruse.
Risk määrab maksu
Valitsuskomisjoni liikme, rahandusministeeriumi osakonnajuhataja Veikko Tali sõnul kohustab praegu kehtiv töökaitseseadus küll tööandjaid ohutuid ja tervislikke töötingimusi looma, kuid tegelikkuses ei ole nad selleks motiveeritud. “Et õhutada tööandjaid töökeskkonda parandama, arvestataks uue kindlustusmaksu määramisel tööõnnetuste ja kutsehaiguste riski konkreetses ettevõttes – mida ohutumad töötingimused, seda väiksem maks,” selgitas Tali.
Valitsuskomisjoni hinnangul ei ole otstarbekas eraldada tööõnnetuste ja kutsehaigustega seotud kahjude hüvitamiseks, ennetamiseks ja kannatanute töövõime taastamiseks kokkuleppelist osa praegusest sotsiaalmaksust. “Tööandjad on küll avaldanud arvamust, et nende sotsiaalmaksukoormus võiks kahaneda uue kindlustusmakse arvelt, sest kaudselt kindlustavad nad ka praegu töötajaid tööõnnetuste ja kutsehaiguste vastu läbi haige- ja pensionikassa,” vahendas Tali. “Me ei pea seda aga põhjendatuks, sest sotsiaalmaksust laekuvad summad ei kata niigi kõiki vajadusi.”
Petlikult vähe õnnetusi ja haigusi
Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse makse keskmiseks suuruseks on pakutud ühte protsenti palgafondist. Tali sõnul on raske tegelikke vajadusi ja kulutusi ennustada, sest Eestis ei või tööõnnetuste ega kutsehaiguste numbreid pimesi usaldada.
Statistika järgi juhtub meil kümme korda vähem tööõnnetusi kui Lääne-Euroopas ja Põhjamaades, mis reaalseid töötingimusi võrreldes osutab õnnetuste varjamisele. Tööandjate raportite põhjal registreeritakse aastas paar tuhat tööõnnetust, kuid tööl saadud vigastuste tõttu pöördub arsti poole 10 000 inimese ringis. Uskumatu on ka see, et iga 10 000 töötaja kohta tuleb meil kolm kutsehaiget, mis on umbes kakskümmend korda vähem kui Põhjamaades.
Valuraha lisakulutuste katteks
Erinevalt tänasest praktikast ei loeta kontseptsioonis tööõnnetusteks õnnetusi teel tööle või töölt koju. “Kuna tööandjal puudub kontroll tööteel juhtuda võivate õnnetuste põhjuste üle, ei saa ta nende eest ka rahalist vastutust kanda,” põhjendas Tali.
Kontseptsiooni autorid pakuvad välja järgmised kindlustushüvitised: ravi- ja rehabilitatsiooniteenuste kulude kompenseerimine, ajutise töövõimetuse hüvitis, püsiva töövõimetuse pension, valuraha, toitjakaotuspension, matusetoetus, hüvitis õnnetuses kahjustada saanud isiklike esemete eest.
Püsivate vigastuste või tervisekahjustuste korral makstakse kahte erinevat hüvitist: töövõimetuspensioni ja valuraha. Töövõimetuspension asendab palka, mis jääb kannatanul teenimata, kuna ta ei saa oma vigastuste või kutsehaiguse tõttu töötada. Pensioni suurus sõltub kannatanu varasemast töötasust. Ettepanek on arvestada täielikult töövõime kaotanule hüvitiseks 70 protsenti tema töötasust.
Valuraha hüvitab neid kulutusi, mis vigastatud või kutsehaiguse saanud isikul on oma puude või terviserikke tõttu varasemast suuremad. Valuraha suurus sõltub puude või tervisekahjustuse raskusest.
Tali rõhutas, et tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuses on keskseks rehabilitatsioonikulutuste hüvitamine, et kannatanu töö-ja tegutsemisvõimet võimalikult taastada ja aidata tal tööellu naasta. Kontseptsioon nimetab järgmised rehabilitatsiooniteenused: meditsiiniline rehabilitatsioon (sanatooriumi- ja muu järelravi); ametialane rehabilitatsioon (töökoha kohandustööd, vajalikud tööabivahendid, vajadusel ümberõpe uue elukutse omandamiseks jm); isiklike abivahendite (sh prillid ja proteesid) soetamine või laenutamine, nende kasutamise õpetus ning hooldus; raske puudega inimesele eluaseme ümberehitustööd.
Töörühma ettepanekul tuleks muuta tänast soodustingimustel vanaduspensionide süsteemi. Soodustingimustel vanaduspensione makstakse isikutele, kes on teatud aja töötanud tervistkahjustavates tingimustes. Seega hüvitatakse kahjulikud töötingimused neile pensioniga, olenemata sellest, millist mõju töö tervisele avaldas. “Nii annab soodustingimustel vanaduspensionide süsteem inimesele äraspidise stiimuli – oma tervise kaitsmise asemel on kasulikum võimalikult kaua teha tööd, mida peetakse tervistkahjustavaks, osutatakse kontseptsioonis.
