Nädal aega tagasi kardetigi Londonis Tatei uue muuseumi avamisel anti-kapitalistide ja anti-rojalistide väljaastumisi. Feministliku kunstidiskursuse maaletoomisel on Trallal suuri teeneid koos Reet Varblase, Eha Komissarovi ja Katrin Kivimaaga, mööda ei saa minna ka Ando Keskkülast, kes vahendas üht esimest feministlikku näitust Kood-eks Rootsist. Kuid alati võib lõputult vaielda teemal, kes oli esimene.

Tralla teene oli see, et ta võttis ka käitumuslikult naise kogu ilu ja inetuse poosi, mis andis Sergei Stadnikovile ajendi nimetada teda "Eesti kõige ilgemaks naiseks".

Feministlikku kunsti arsenali kuulub ikka loomulikkuse ja konventsionaalselt inetuks peetud asjade eksponeerimine. Põhieesmärk on ilmselt astuda vastu meeste seksismile, kes tahavad naistes näha ainult ilusat näolappi ja sihvakaid sääri. Seepärast eksponeerib Tralla kunstiliselt ilustatud mensulappe, mille keskele on ta pannud oma foto allkirjaga "Mis mind nii ilusaks teeb?"

Teine osa näitusest ironiseerib kapitalistliku tarbimisühiskonna üle: kitshilikus raamis näitab ta fotosid kaubavitriinidest mitmel pool maailmas. Lisaks tuntud firmamärkide kaupade väljapanek, kus nendega saab mängida nagu lastenännidega. Eks ta ole – tarbimisühiskonna ohvrid käituvad kaubamajas nagu lapsed.

Viimases saalis saab interaktiivselt videos panna Tralla laulma "Kungla rahvast". Kunstnik on end monteerinud laululava ette ja jällegi iroonilises võtmes tõlgendab oma rahva pseudorahvuslikkust.

Eesti rahvuslikkuse teemadel on postmodernistlikku irooniat kasutatud juba teab mitmendat korda – küll pealkirjade all "Eesti kui märk", "Eesti

aeg" või "Eesti kunsti võimalused". Viimati võis Kunstihoones Anu Juuraku näitusel samuti näha majakast tiirlevaid kaadreid laulupidudest.

Niisiis näeme Tralla esituses mitmeid moodsaid diskursusi – tema auks peab ütlema, et ta oskab Eesti olude kohta pedaali küllalt kõvasti vajutada.

Mare Tralla

Sündis: 1967. aastal Tallinnas, lapsepõlve veetis Põltsamaal.

Õppis: 1984–86 Tartu Kunstikoolis, 1990–96 Kunstiakadeemias erinevatel erialadel. Järgnevad kaks aastat Londonis University of Westministeris, kus kaitses ka magistrikraadi. Praegu on ta külalislektor Goldsmiths Collegeis.