Teadlased on seisukohal, et vett võib Marsil leiduda praegugi, kuid see on jääna seotud pinnase komponentidega, sest planeedi kliima on liiga jahe, et jää võiks sulada, vahendas Space.com teadusajakirja Geology. Teadlased uurisid Marsi ümber tiirleva Mars Reconnaissance Orbiteri poolt saadetud HiRISE kaamera abil tehtud fotodelt üht meteoriidikraatrit Promethei Therra piirkonnas.
"Me arvame, et Marsil leidus hiljuti vett," ütles Browni ülikooli uurimistiimi liige Jim Head. "See on suur samm selle tõestamise suunas."
"Jää sublimeerub," märkis teine teadlane Samuel Schon. "Aga nendes tingimustes see sulas, voolas ja setitas setteid. See ei kestnud kaua, aga see leidis aset."
Kraatris asuvate pinnavormide uurimisel leidsid teadlased, et tegu on vedeliku voolamise tagajärjel tekkinud moodustistega. Fotodelt on näha nelja arvatavat voolusängi, mis arvatavasti tekkisid erinevatel aegadel. Väikeste kraatritega tipitud pinnamoodustist pidasid teadlased vanemaks ja kraatritest peaaegu puutumata moodustist tunduvalt nooremaks.
Teadlased määrasid uuritud kraatri vanuseks 1,25 miljonit aastat ja leidsid, et arvatavad voolusängid peaksid olema pärit umbes samast ajast.
Nad on veendunud ka, et piirkonnas ladestus jääd ja lund, kui Marsi pöörlemistelje muutuse tõttu algas jääaeg, mis lõppes umbes pool miljonit aastat tagasi, mil jää sulas või sublimeerus.
Eelmisel aastal kinnitas USA automaatjaam Phoenix jää olemasolu Marsil. Seni on vee esinemist planeedi pinnal kauges minevikus põhjendatud peamiselt voolujälgede sarnaste näivate pinnavormide kaudu, mida teadlased on Marsilt ohtralt leidnud. Samuti on planeedilt leitud vee olemasoluga seotud kivimeid, nagu karbonaatkivimeid.