Meditsiin muutub neljamõõtmeliseks
Firma IBM teadlased ja insenerid ehitasid neli aastat arvutit, mis suudaks Ameerika mälumängus „Jeopardy” võita parimaid kilbareid. Watsoni nime saanud arvuti on haruldane, sest ta mitte ainult ei registreeri lausutud sõnu, vaid suudab näha ka nende taha – mõista sõnade tähendust ja seda, mida inimesed nende all mõtlevad. Niisiis suudab ta „Jeopardy” mängus tungida mõistatuse sisusse. Vastuse leiab Watson enne salvestatud entsüklopeediate, ajalehtede, kirjanduse ja muu sellise kirjavara 200 miljonilt leheküljelt.
Mälumäng mälumänguks, kuid samalaadne mäng käib pidevalt ka inimese tervise ja eluga – näiteks perearsti kabinetis. Meditsiinikirjanduses leidub nõnda palju üha uuenevat infot, et arstil on võimatu sellega või-du joosta. Üks IBM-i projekte ongi arendada arvuti, mis aitaks perearstil leida sümptomite rägastikust loogiline seos.
Märtsi lõpus Prantsusmaal Lyonis toimunud rahvusvahelisel eluteaduste foorumil arutles umbes 2000 teadlast, poliitikut, teadusjuhti ja ettevõtjat selle üle, kuidas mõjutavad eluteadustes toimunud muutused ühiskonda.
Üks põhilisi foorumil kõlanud tõdemusi oli, et meditsiinist on saanud infoteadus. Oluliselt on muutunud meditsiini paradigma. Visionäär Ray Kurtzweyl on märkinud, et paradigma muutumine evolutsiooni käigus ja selle jätkumine tehnoloogias tähendab keerulisuse suurenemist. Kuid suurem keerulisus ei ole eesmärk iseeneses. Seda tõdeti ka foorumil, kus mõni esineja nimetas meditsiini bioloogiliseks inseneriteaduseks.
Inimene erineb teistest loomadest selle poolest, et meie kultuuriline ühiskäitumine on õpitud, mitte kaasasündinud. See esitab küsimuse, kas me suudame kasutada uusimat bioloogilist teadmist, et sotsiaalseid võimeid parandada – mitte ainult vaimuhaiguste ravi huvides, vaid ka tervete inimeste hüveolu suurendamiseks.
USA süsteemibioloogia instituudi president Leroy Hood rõhutas, et oleme tunnistajaks kiirele üleminekule end hästi sisse seadnud tavameditsiinist, kus on välja töötatud üldkasutatavad ravimid, mis aitavad patsiente, kui vaid haiguse üldised sümptomid on diagnoositud, personaliseeritud, isikustatud meditsiinile, mis püüab ennustada ja ennetada haiguse teket, kusjuures selles osalevad nii patsient kui ka tema perekond. Selline osalusmeditsiin loodetakse viivat süsteemibioloogiast süsteemimeditsiinini. Säärast meditsiini on hakatud nimetama 4P-meditsiiniks, mis tähendab, et see on ennustav, ennetav, isikustatud ja osalust eeldav (neli p-tähega algavat inglise sõna: predictive, preventive, personalized, participatory). Nii et meditsiin muutub neljamõõtmeliseks ning haakub üha enam bioloogiliste süsteemide uurimisega ja teiselt poolt infoteadustega.
Prantsusmaa riikliku teadus-uuringute keskuse teadusdirektor Charles Auffray juhtis tähelepanu, et põhipähkliks kujuneb sellise meditsiini keerukus. Andmepankades on sadu miljoneid patsiente miljardite andmetega ja need patsiendid peavad olema pideva kontrolli all. Pankades on ka patsiendi tervise ajalugu ja paljuparameetriline verevalkude mõõtmine, mille tarbeks on juba praeguseks välja töötatud valgukiipe, mis võimaldavad korraga mõõta 2500 organispetsiifilist valku.
Haigus tekib häiritud võrgustikes, mida on tõendanud hiirte neurodegeneratiivsete haiguste tekke uuringud. See tähendab, et häiritud on kogu süsteem ja selle ühe osa ravimisest ei piisa.
Veri on aken tervisesse ja haigusesse. Raseda naise veri sisaldab tema loote geenide vabalt ringi ujuvaid koopiaid. Neid järjestades ja individuaalseid loote kromosoome jälgides on võimalik määrata, kas lootel on mõni haigust kandev mutatsioon või kromosoomihäire.
Leicesteri ülikooli genoomika ja bioinformaatika professor Anthony J. Brooks kõneles ka biopankadest, süsteemibioloogiast, isikustatud meditsiinist. Kuid sellega paralleelselt võib täheldada tagasipöördumist vana, rahvameditsiini meenutava nähtuse poole. Uus rahvameditsiin on internetipõhine, põhineb sotsiaalsetel võrgustikel, kuid see ei teki niisama lihtsalt. Siiani on tegemist ulatusliku, keerulise, veaalti nähtusega, sest väikesed efektid põhjustavad tundmata tagajärgi. Kuid – te ei saa vältida elu, isegi kui olete arst.
Kes kinni maksab?
Singapuri genoomiinstituudi tegevdirektor Edison T. Liu rõhutas peale üha uute medikamentide väljatöötamise vajaduse ka tarvidust seniseid arstimeid uuesti uurida ja ümber hinnata.
Ei maksa unustada: meditsiini paradigma muutumisega kaasneb peale tehnilise veel teinegi pähkel – sotsiaalne. Küsimus on selles, kuidas saada hakkama üha kasvavate hindadega. Õieti haakub see küsimusega, kas me saame ravida vananemist. Viimase kahesaja aasta jooksul on keskmine eluiga kasvanud arenenud maades kiirusega viis tundi päevas.
Näiteks telomeeride pikkusest arvatakse saavat lugeda teie vananemise ulatust. Nii nagu plastotsad hoiavad lagunemast kingapaelu, nõnda hoiavad kromosoomide otstes olevad telomeerid neid pärilikkusaine varamuid lagunemast. Raku jagunedes telomeerid üha lühenevad. Sellepärast seostatakse telomeeri pikkust bioloogilise vananemisega. Kes elavad tervislikumalt, neil on pikemad telomeerid. Nõnda võiks telomeeride pikkusest välja lugeda tervisliku seisundi. Kuid nagu elu puhul ikka, on siis üks aga. Nimelt pole teada, milline on telomeeri normaalpikkus ja millal on see liiga lühike – tulemus võib sõltuda ka indiviidist.
Bakterid jagavad omavahel geene sagedamini, kui seni on arvatud. Selline horisontaalseks geeniülekandeks nimetatav tegevus ei toimu ainult äärmuslikus keskkonnas, vaid üsna iga-päevastes tingimustes ja kas või inimese sisikonnas. Näiteks viiruse abil suudavad bakterid geene omandada isegi võõralt liigilt. Nõnda on mikroobide maailm ammuilma juurutanud geenimuundamise tehnika, mis on aidanud neil edukalt miljardeid aastaid ellu jääda. Kuid see valmistab peavalu arstidele, sest horisontaalne geeniülekanne on mehhanism, mis võimaldab bakteritel end muundada vastupidavaks üha uutele antibiootikumidele. Sellepärast unistatakse bakteritevastastest vaktsiinidest.
Praegu teatakse mikroobide ja putukate genoomist rohkem kui inimese omast ning osatakse paremini ravida hiiri ja rotte. Edu pole saavutatud mitte nii-võrd tänu võimele lugeda nende genoomi, kuivõrd võimele seda kirjutada. See tähendab geenimanipulatsioone.
Kuid sel teel on palju riske ja eetilisi küsimusi. Revolutsioon ei saabu enne, kui asutakse geene parandama või vigaseid välja lülitama. Diagnostika on vaid vaade läbi akna tööriistakastile.
Oodatakse genoomset meditsiinirevolutsiooni. Arstid võ-tavad kasutusele tehnikauuendusi, isegi kui nende kliinilised eelised pole tõestatud. Sellest revolutsioonist on olnud palju abi vähidiagnostikas ja -ravis, teatud liiki suhkurtõve ravis. On tähtis luua andmetöötluse meetodeid, kuid tähtis on ka sotsiaal-majanduslik faktor.
Pole siis ime, et meditsiini peetakse alaks, kuhu 21. sajandil on oodata suurimaid avalikke ja erainvesteeringuid. Neljamõõt-meline P4-meditsiin muundab tervise tööstuseks.
