Mehed, oma eesnääret kontrollima!
Uuringute alusel on leitud, et keskmine mees jõuab oma muredega arsti juurde pärast paariaastast kannatamist. Paraku on haiguse varases staadiumis ravi tulemused paremad, mitu aastat kestnud kaebuste korral muutub ravi järjest keerukamaks, aeganõudvamaks ja vähem tõhusaks.
Eesnääre on organ, mille funktsionaalsus mõjutab kõiki mehi, alates koolipoisist kuni vanavanaisadeni. Eesnääre võib tekitada eri tüüpi vaevusi – enamasti on kaebused seotud urineerimistakistuse ja/või -ärritusega, lisaks võib vaevuseks olla valu või ebamugavustunne väikevaagna piirkonnas.
Healoomuline suurenemine
Eesnäärme mahu suurenemisega kaasnev kusetoru obstruktsioon ehk takistus areneb järk-järgult. Enamik mehi ei märka haiguse algusperioodil muutusi (või ei tunnista neid endale). Urineerimine sageneb, urineerimisvajadus tekib ootamatult ja tihti ka öösiti ning pärast urineerimist on mehel kusepõie mittetäieliku tühjenemise tunne. Põie ainult osaline tühjenemine võib kaebuste süvenedes kaasa tuua kuseteede krooniliste infektsioonide ja kusepõie kivide tekke. Oma paiknemise tõttu mõjutavad eesnääre ja selles organis kujunevad haigused mitte ainult urineerimist, vaid lisaks mehe viljakust, seksuaalsust ja seeläbi ka tervist üldisemalt.
Eesnäärme healoomuline suurenemine on organismi muutus, mis tekitab meestele probleeme enamasti pärast 40. eluaastat. Uuringute alusel on tõestatud, et suurema osa meeste eesnäärmekoe maht suureneb vanuse tõustes – juba viiekümnendatel eluaastatel võivad ligikaudu igal teisel mehel tekkida eesnäärme suurenemisega seotud kaebused. Urineerimishäirete esinemissagedus kasvab vanemas eas meestel umbes kümme protsenti eludekaadi kohta.
Teadaolevalt on kõige olulisem eesnäärme mahu suurenemise ja urineerimishäirete väljakujunemisega seotud riskitegur vanus ning sellega kaasnevad hormonaalsed muutused, samuti meeste varasem elustiil ja kroonilised suguteede põletikud.
Tõhusad ravimid
Tänapäeval saab urineerimishäireid ravida väga erinevate ja oluliselt väiksemaid kõrvaltoimeid andvate ravimeetoditega. Arvestades, et keskmisel urineerimishäiretega mehel jääb kaebuste tekkimisel elada veel 15–25 aastat, on ravimeetodi valimisel kõige olulisem valiku pikaajaline positiivne toime ja kõrvaltoimete võimalikult vähene esinemine.
Eesnäärme healoomulisele suurenemisele viitavate alumiste kuseteede kaebuste korral kasutatavad medikamendid jagunevad oma põhitoimelt kaheks ning leevendavad kaebusi või/ja pidurdavad haiguse progresseerumist.