Üldjuhul on nii, et mida suurem munand, seda viljakam mees.

Olev Poolamets on üks väheseid, kes võib teisele mehele rahulikult silma vaadata ja öelda ­ sul on suured munad. Keegi ei tee teist nägugi. "Kolleegid naeravad, et androloogi töö seisneb peamiselt munandi katsumises."

Meestearstid on arstiteaduses suhteliselt uus nähtus. Eestis on selle eriala esindajaid vaid kaks: Pelgulinna naistenõuandlas ja Fertilitase erakliinikus praktiseeriv Poolamets ja peamiselt Tartus tegutsev androloog-uroloog Margus Punab (33).

Üks meestearstide "teenustest" on steriliseerimine ehk vasektoomia. Pärast taasiseseisvumist on Eestis tohtrite hinnangul steriliseeritud umbes poolsada meest. "Huvi steriliseerimise vastu tõuseb stabiilselt," kinnitab Punab. Ajad, mil isaste ülesanne ühiskonnas oli ainult peret toita ja järglasi teha, on pöördumatult möödas.

Targa mehe tunnus

Meesterahva steriliseerimine on lihtne, veerand- kuni pooletunnine operatsioon tehakse kohaliku tuimestusega. Kogu tähelepanu keskendub umbkaudu suure kirjaklambri traadi jämedusele seemneväädile, mis asub munandikoti taga. See kanal, mida mööda liiguvad seemnerakud munanditest suguteedesse, lõigatakse läbi.

Vasektoomia maksab umbes 2000 krooni, mis on neli-viis korda odavam kui naise steriliseerimine. Enamik selle protseduuri Eestis läbiteinud mehi on eelistanud erakliinikut.

"See on konfidentsiaalsuse küsimus," nendib Poolamets. Tema sooritab viis-kuus sellist operatsiooni aastas. Punab teeb Tartus pisut rohkem.

Põhilise osa steriliseeritutest moodustavad Poolametsa hinnangul 40. aastates haritud mehed. Margus Punab sooritas esimesed steriliseerimisoperatsioonid 1995. aastal. "Need olid sotsiaalselt edasijõudnud mehed, kes olid kuulnud ­ sageli välisajakirjandusest või välismaa tuttavatelt ­, et see on juhtivaid meetodeid rasedusest hoidumiseks."

Steriliseerimine on niivõrd isiklik ja delikaatne asi, et protseduuri läbiteinud keeldusid EE-le oma motiividest ja kogemustest rääkimast.

Kuu mõtlemisaega

1998. aastast Eestis kehtiv steriliseerimisseadus on karm. Viljatuks võib teha mehe, kes on vähemalt 35aastane või kolme lapse isa.

Sestap tuleb meestearstidel tihti sellest tööst keelduda. "Viimasel ajal on tulnud näiteks 20. aastates mehed ­ naisele ei sobi rasestumisvastased vahendid ja uut aborti enam ei soovita," jutustab Olev Poolamets. "Mees tahab ise vastutust võtta. Selliseid inimesi ma ei saa praegu aidata, nemad peavad kasutama kondoomi."

Samuti pole võimalik protseduuri teha nii, et hommikul otsustad ja õhtul on valmis. Peale muude kitsenduste näeb seadus ette kuuajalise mõtlemisaja. "Osa mehi ongi loobunud. Võibolla on ta naisega tülli läinud ja otsustab, et steriliseerin ära. Järelemõtlemisaeg peab olema," räägib kahe lapse isa Poolamets.

Kui mees siiski endale kindlaks jääb, allkirjastatakse temaga steriliseerimisleping, kus ta kinnitab, et on teadlik protseduuri tagajärgedest ja nõustub nendega.

Peaaegu lollikindel

Mehi on steriliseeritud juba ligi sada aastat. Näiteks kuulus psühhoanalüüsi isa Sigmund Freud lasi end steriliseerida ning kirjutas pärast protseduuri läbimist traktaadi steriliseerimise erilisest noorendavast mõjust.

Eri hinnangutel on maailmas kuni 30 miljonit steriliseeritud meest. Kõige rohkem on neid ülerahvastusega võitlevas Hiinas, kus mehed lasevad end viljatuks teha lausa külade kaupa. Steriliseeritud meeste pingereas hõivab teise koha USA.

Vasektoomia on tegelikult lollikindel. Ajalugu tunneb vaid väheseid juhuseid, kui steriliseeritud mees on tõestatult uuesti isaks saanud. "Tavaliselt tasub pigem uurida naabrimehe-versiooni," on Olev Poolamets meetodi ligi sajaprotsendilises tõhususes veendunud.

"Kuid kui loodus väga tahab, võivad spermatosoidid ka mujalt läbi minna," täpsustab Margus Punab. Seemnerakud ei kao seemnevedelikust otsekohe pärast operatsiooni. Teatakse juhuseid, kus seemnerakke leidub veel kuus kuud hiljem. Punabi andmetel pole Eestis siiski juhtunud, et steriliseeritud mees isaks saab.

Viga saab parandada

Kõik sillad pole steriliseeritud isase jaoks siiski põletatud. Põhimõtteliselt on võimalik läbilõigatud seemneväät mikrokirurgilise operatsiooniga uuesti ühendada. Olev Poolamets soovitab aga kõigil enda patsientidel sügavkülmas oma seemnerakke säilitada. "Tagavaraks võiks ju rakud alles olla," nendib meestearst. "Juhuks, kui mees peaks ümber mõtlema ja soovib veel isaks saada."

Tegelikult on steriliseerimisele ilmumas tugev konkurent, usub Olev Poolamets. Ravimitööstus on juba välja töötanud e-pilli meeste jaoks, mis võib ka Eesti turule jõuda juba lähima viie aasta jooksul.

Margus Punab usub, et steriliseerimise päevad pole siiski loetud. "Kindlasti ei vähenda meeste hormonaalsed vahendid vasektoomia populaarsust. Sihtgrupid on erinevad ja steriliseerimise positiivseid kõrvalmõjusid hormoonid vaevalt et annavad," leiab Punab.

Mihkel KÄRMAS


Mis väikemehega tegelikult tehakse

Steriliseerimisoperatsioon kulgeb järgmiselt. Esmalt tehakse kohalik tuimestus (1). Seemneväät, mis ühendab munandit seemnepõiekeste ja eesnäärmega, otsitakse kompamise teel üles ja tuuakse naha alla teistest soontest eraldi. Edasi tehakse skalpelliga väike lõige (2) ja seemneväät tuuakse välja (3). Seemnerakkude tee lõigatakse läbi mitmekordselt ­ seemneväädi läbilõigatud otsad kõrvetatakse kinni, seotakse sõlm peale (4) ja lõpuks asetatakse otsad tagasi eri koekihtidesse (5).

Mehe seksuaalsust protseduur ei mõjuta. Vastupidi ­ steriliseerimine võeti algselt kasutusele impotentsuse ravimina ja seda peeti vitaalsust tõstvaks protseduuriks. Orgasmi puhul toimub mehel seemnepurse normaalselt, aga erituvas vedelikus pole enam seemnerakke. Need tekivad edasi, aga imenduvad munanditesse.

ALLIKAS: õPIK ARSTIDELE FAMILY PLANNING