Meie nutitelefoni ökoloogiline jalajälg
Ei möödu nädalatki, kui meedias ei avaldataks teateid tehnoloogiahiidude järjekordsetest patendivaidlustest, uute seamete esitlustest või millestki, mis on seotud Facebookiga. Tehnoloogia areng on toonud kaasa kunagi täiesti utoopilisena tundunud võimalusi: saame reaalajas rääkida inimestega teisel pool maakera, meie nutitelefon (mis on tuhandeid kordi võimsam kui esimesed arvutid) leiab meile häälkäskluse põhjal lähima Hiina restorani ja isegi broneerib sinna laua.
Enamiku tehnoloogiaid ja teenuseid toovad meieni üksikud hiigelfirmad. Apple on nüüdseks kõige kallim firma maailmas. Facebook ühendab miljardit inimest ja on kõige suurem sotsiaalvõrgustik. Google on esimene veebikülg, kuhu pöördume informatsiooni leidmiseks. Mis on sellise ühendatuse hind keskkonnale?
Võib kõlada veidralt, kuid mis on õigupoolest internet? Seda ei näe ega saa katsuda, kuid selle pakutavad hüved on muutunud igapäevaseks. Ometigi räägivad meediateoreetikud interneti materiaalsusest – selle materiaalsest ja füüsilisest mõjust inimestele, nende käitumisele ja keskkonnale. Ehk siis – internet on kuskil ka füüsiliselt olemas. Nimelt on internetifirmadel tohutult suured serveripargid, mis veebiteenuseid üleval hoiavad. Kuid serveriparkides ööpäev läbi töötavad seadmed toodavad meeletutes kogustes soojust ja seega peab hooneid pidevalt jahutama.
Facebook teatas tänavu veebruaris, et kavatseb oma uue Rootsi Luleå linna rajatava serverikeskuse toodetud soojusenergiat büroohoonete kütmiseks kasutada. Facebooki serveriparki ehitava firma arvutuste järgi saaks tekkiva soojusenergiaga katta terve keskmise suurusega Rootsi linna energiakulu.
Google’il on 2012. aasta alguse seisuga ligikaudu 1,8 miljonit serverit. Prognoosi järgi on servereid 2013. aasta alguseks umbes 2,3 miljonit. Meile kõige lähem Google’i Data-keskus, nagu nad ise oma serveriparke nimetavad, on Soomes Hamina linnas. Kusjuures Soomes asuv Google’i serverikeskus, mis on vanas Stora Enso paberivabrikus, kasutab jahutuseks merevett. Tänu sellele, et kasutati ära paberivabriku torudesüsteem, on keskuse energiavajadus peaaegu poole väiksem kui tavameetodi järgi jahutatavatel serveriparkidel.