Meie oma ökomaja – 23 kadedust tekitavat säästlikku projekti
On laupäev ja Atlantise konverentsikeskuses pannakse punkt sügisel välja kuulutatud üle-eestilisele koolitusele ja võistlusele “Meie oma ökomaja”. Mõned õpilased sätivad veel makette üles, teised uurivad konkurentide omi.
Kadedus ja uhkustunne vaheldumisi – oleneb, mida välja pandud 23 töö seast võrrelda. Ïürii võib esialgu rahulikult huvitavaid teostusi jälgida – veel ei pea neid pingeritta sättima.
Räägitakse väikesest särasilmsete ökoehitajate tsunftist, mille laiendamiseks korraldati koolitus. Tulemus on nüüd näha, sest terve saalitäis säravaid inimesi tasakaalustavad koerailma, mis konverentsisaali akendest vägisi sisse trügib. Lisaks oma ala tipptegijaist koosnevale “tsunftile” säravad saalis ökoloogilisest ehitamisest ja rohelisest mõtteviisist huvitatud
7.–12. klassi noored, kes osalesid talvel Tartus õppepäevadel.
Noored ehitaks noortele
Peamiselt esitletakse noortekeskusi. Sekka dÏässimaja, ökojõu-saal, staadionimaja, rulapark-noortekeskus, loodusmaja, väliklass, ökokohvik, -baar ja -restoran. On rangeid PowerPoint-esitlusi, mida korraldatakse sõna-sõnalt kava järgi, aga ka selliseid, kus esitlust vürtsitavad täpsustavad märkused, nagu “vaat tolles ruumis saab t‰illida ja siis seal on veel ilgelt suur plasmatelekas”.
Nii esimesed kui ka teised teavad sellegipoolest ühtmoodi selgelt, mida, milleks ja kuidas nad ehitanud on. Ïürii uurib hoone eesmärki, paiknevust, jäätmekäitlust ja energiakasutust. Vastuseid võlgu ei jääda, on ju iseenesestmõistetav, et “LED-valgustus peab hoolimata kallist hinnast vastu aastakümneid” või “savi imab niiskust 70–80 korda paremini kui põhk”.
Keskkonnasõbraliku mõtteviisi omaks võtnud noored leiavad mooduseid inimkonna südametunnistusele koputamiseks – olgugi et esialgu vaid ideede tasandil. Näiteks Mart Reiniku gümnaasiumi võistkonna projekteeritud ökojõusaali külastajad peaksid trenaÏööridel vändates hoopis ise hoonele energiat tootma. Nii oleksid inimesed ühtlasi sunnitud ka energia säästmisele mõtlema.
Enamiku osalejate suhtumine on siiski ratsionaalne. “Muidugi võiks maja paigutada nii, et päike rohkem ligi pääseks, aga siis oleks ju pikem samm mereni,“ leiab võistkonna Pallas R liige Ats. Kivilinna gümnaasiumi võistkonna liige Haldo väidab, et tulevikus suvila ehitamisel võiks küll arvesse võtta mitmeid ökoloogilisi lahendusvariante, kuid annab endale aru, et üldjuhul ei ole Eesti kliimas mõttekas ehitada 100-protsendilist ökomaja. Ega mugavust saa täielikult ökoehitusega asendada.
Esitlustele kulub ligi kolm tundi, kuid keeruline osa on alles ees – seitsmeliikmeline Ïürii asub makette hindama. Vaadatakse ühelt ja teiselt poolt, kirjutatakse midagi üles, tõmmatakse taas maha. Viie palli süsteemis hindamisest ei tule suurt midagi välja. Hindamislehel kirjas olevad “2–” (kasin), “1–” (no jah) on ilmselt välistatud. Nii luuakse uus süsteem ja jõutakse pärast mõõdukat ajakava edasinihutamist otsusele.
Hindajad on tasemega enam kui rahul, muiatakse, et tegelikult peaksid ehitajad noortelt malli võtma. Kui veab, on nad valmis isegi tasuta nõu andma. Ja tõsimeeli – miks ei võiks osalejate ideid tõepoolest näiteks vallavalitsustele tutvustada. Kavandatud hooned näitavad selgelt, millest kodukandis puudust tuntakse.
Auhindamise alguses märgitakse ära imetabane makett ja suurim makett, seejärel jagatakse üheksa eriauhinda ja jõutakse viimaks kahe peamise preemiani, mille saavad Saepuru ja Ökopesa võistkond. Esimesse kuuluvad Meremäe ja Obinitsa põhikooli poisid, kes on kavandanud noortekeskuse. Murukatus, kohupiimavärvid, pellet-tüüpi ahi, akumulatsioonipaak, vesipõrandküte. Poisid on läbi mõelnud iga detaili ning Ïürii otsus on üksmeelne.
Ökopesa võistkonna tütarlapsed on koostanud plaani, kuidas kavandatud hoones peaks lapsi juba varakult keskkonnasäästliku mõtlemisega harjutama. Üks neidudest, Pääsu, on kirjutanud koolitusega paralleelselt ökoloogiateemalise uurimistöö ja ei välista tulevikus arhitektiks õppimist. Näib, et juhuslikkusel on võiduga vähe pistmist.
Ökoloogiline mõtteviis ei ole noorte seas tabuteema. Loota võib, et siit alguse saanud ideed annavad tulevikus tooni ka ühiskondlikus plaanis. Just need noored tahavad mõelda ja tegutseda nõnda, et nad (ja ka inimesed nende ümber) võiksid elada saastamata keskkonnas nii praegu kui ka tulevikus.
Arvamus
Jüri-Ott Salm
ELF-i tegevjuht
Oma ökomaja projekt on lastele ideaalne võimalus kaasa rääkida kodulinna või -valla arengus, aidata seda siduda laste vajadustega. Sellist projekteerimist oleks hea ka päris elus järele proovida – las lapsed pakuvad, mida ja kuidas nemad ehitaksid.
Nüüd saidki lapsed üle Eesti ökomaja ehitamises kaasa mängida. Alustuseks käisid nad laupäeviti koos ning 15 eri elualade spetsialisti rääkisid kõike, mis ehitamisest ja projekteerimisest on tarvis teada. Õpitu põhjal tuli noortel kokku panna oma projekt, teha makett ja mõelda sinna juurde legend, kus ehitis asub, millist energiat kasutab jms.
Ökopesa lasteaia võidutöö oli vahva selle poolest, et seal saavad lapsed legendi järgi käia ja õppida, kuidas ökomaja ehitada, kuidas ökoloogiliselt mõelda. Teine võidutöö – Obinitsa poiste oma – oli aga meeldiva põhjalikkusega läbi mõeldud.
