Eesti ja Rootsi koostöös sirgub igasse Eesti maakonda lehtpuumetsatukk. See istutatakse põllumaale, mida praegu enam harida ei tasu.

Padise valla metsaomaniku Ando Eelmaa maalapil kasvavad äsja istutatud tammed, arukased ja maguskirsid. Paraja kartulipõllu suurune istandik on piiratud kõrge võrkaiaga, mille püstitamise viisi on patenteerinud üks Rootsi talumees. Eelmaa on õnnelik, et nädalatagune öökülm pole tema kasvandikele liiga teinud.

Võsa asemel lehtpuumets

Ando Eelmaa lehtpuuistandus on rajatud Padise valla iidsele põllumaale ja on üks osa sel aastal käivitatud lehtpuumetsade säästva majandamise projektist. "Siin on põlvede kaupa palju tööd tehtud, lõhatud kive, juuritud kände, nii et isegi kahju on metsa peale istutada," ütleb mees ise. Kuid metsa istutamine on siiski parem lahendus kui maa võssa kasvatamine.

"Väikesi põllutükke ei taha keegi harida ka siis, kui peale maksta," tõdeb Eelmaa.

Lehtpuumetsade istutamise ja majandamise projekti arendavad üheskoos Eesti ja Rootsi metsaametid, Rootsi Ydre lehtpuuinstituut ja metsafirma Sylvester. See, et meie metsadest on üle kolmandiku lehtpuumetsad, näitab kasvukoha sobilikkust.

Varem kaske, leppa ja haaba eriti ei hinnatud, kuid praeguseks on olukord muutunud. Maailmas jääb metsi üha vähemaks ja kaubaks läheb iga kvaliteetne puutükk.

Nii ongi nüüd igasse maakonda rajatud või rajamisel lehtmetsa näidiskasvandus. Maguskirsiga katsetab Eelmaa huvi pärast. Sellest puust võib kasvada kolmekümnemeetrine hiiglane, mis pakub huvi mööblitööstusele.

"Loodan, et selle viljad liiga ahvatlevad pole," kommenteerib ta.

Laaned vajavad hooldust

Ando Eelmaal pole ainult lehtpuude katselapp. Luua metsakooli haridusega mehel on kokku 260 hektarit maad, mis enamjaolt on enne teda küll käest lastud. "Metsahooldust siin tehtud pole, mets on ise kasvanud endistele heina- ja karjamaadele," ütleb ta.

Mets kasvab ikka peale, ent mitte selline, nagu omanik tahaks. Sellepärast on istutatud puudest kasvav mets ideaalne. Iseasi, kui palju pakub selline ala elupaika loomadele.

Ando Eelmaa metsad on elav näide sellest, kui raske on käest lastud laasi hooldada.

"Vahel tundub, et see on vaid üksainus suur vaev," ütleb ta muigel suuga, näidates oma lageraielanki, mis on piiratud kirju plastikpaelaga nagu remonttööde ala Tallinna kesklinnas.

Mõnes mõttes remonttööd siin käivadki, sest langil sirgub tillukesi puukesi, mille vastu metsaelanikud just ükskõiksed pole. Kuid üllatavalt piiras kitsede ja põtrade indu just nimelt see ohutsooni tähistav lint. "Metsa majandamine on nii pikaajaline tegevus, et ühest elust jääb väheseks," tõdeb Eelmaa. Tema sõnul on metsakasvatus kolme põlvkonna asi. "Vanaisa külvab, isa kasvatab ja poeg laristab maha."

Tema ise on nüüd vanaisa rollis. Ning kodus kasvab kaks last, kes metsa kasvatama hakata saavad.

Praegu näeb Eelmaa enda jaoks vaid kahte võimalust – kas müüa kõik maha või laiendada oma valdusi. "Et ka elujõulisest metsast midagi saada, kulub kümme – kakskümmend aastat," ütleb ta.

Varas ei viitsi

vaeva näha

Ent vaevalt Eelmaa alla annab. "Olen loobunud metsa ostmisest ja siis kohe raiumisest. See oleks tulusam, kuid minu põhimõtetega see kahjuks ei sobi."

Eelmaa muretseb millegi muu pärast. Näidates üht oma metsaistandikku, juhatab ta meie tähelepanu kanada kuuskedele, mis ta tee äärde on istutanud.

"See on küll võõrliik, aga puistu äärele ehk sobib." Ning vaatab siis kunagise talumaja alusmüüri poole: "Kultuurmaastik vajab ka säilitamist, aga ma pole veel välja mõelnud, kuidas seda teha."

Üks on raisku lastud metsade taastamise juures ometi hea. Varas siia oma käsi ei pista. Tal tuleb puude saamiseks liiga palju vaeva näha.

"Eesti metsaomanike suurim probleem pole vargused, vaid et riik ei teadvusta loodusvara väärtust. See ei kuulu ju ainult omanikule, vaid meile kõigile ja ka metsas elavatele olenditele," ütleb Ando Eelmaa.

Lehtpuud Eestisse

Lehtpuumetsade säästva majandamise projekt on Eesti ja Rootsi ühistöö. Eestis on umbes 175 000 hektarit põllunduseks vähesobivat maad ja 140 000 hektarit võsa. Üks võimalusi seda kasutada on istutada sinna mets. Kuna lehtpuu kasvab kiiremini kui okaspuu ning läheb üha enam hinda, tasub istutamine end ära. Eesti maakondadesse luuakse lehtpuumetsa näidisalad ning koolitatakse välja asjatundjad. Alad ümbritsetakse traataiaga ning seal katsetatakse umbrohu piiramiseks nii kilet kui ka paberit. Vajadusel tehakse hooldus-raiet. Osa alast jäetakse raiumata, et näidata, kui hull on metsa hooldamatus.

Tiit Kändler