Milleenia võtab kolme numbri pööripäeva vastu vanematega
Aasta ja kolme kuune väike tüdruk ei erine millegi poolest teistest omavanustest lastest. Kui, siis muudab ta teistest erinevaks nimi – Milleenia, mis koduses kõnepruugis on teisenenud Miilaks, Milushaks, Mupsikuks ja Tibuks.
Tallinnas kasvab aga kahe ja poole kuune Millennium, kelle foto saadeti lastesaatesse "Jälle see Jäpe" uue aastatuhande saabumisele pühendatud joonistusvõistlusele.
Isa valis Milleena ja Milleenia vahel
Milleenia ise sööb põhiliselt rinnapiima, on erk ja arukas ning ütleb oma esimesi sõnu. Tahkemat toitu, mida ema püüab talle pakkuda, ei taha ta hea meelega võtta – ajab suust välja. Nüüdseks kaalub ta kaksteist kilo ning võib näiteks keset jutuajamist emmele tissi otsa sööma ronida.
Heledad juuksed, suured pruunid silmad ning peened näojooned muudavad ta punniskõhulistest purgitoitu söövatest beebidest kaunimaks. "Tal on täpselt minu isa pruunid silmad," ohkab lapse ema Natalia Tohv (38) heldinult, "mitu põlve polnud pruune silmi ja nüüd on."
29. septembril 1998. aastal Pärnu sünnitusmaja perepalatis sündinud tüdruk kaalus 3,5 kilo ning oli 54 sentimeetrit pikk. "Ta oli minu jaoks pisut liiga pikk ja kolm nädalat üle kantud, nii ma palusin arstidelt keisrilõiget," seletab Natalia, "minu teised lapsed olid lühemad."
Natalia kaks esimest pilt-ilusat tütart – Kristi (18), kes õpib Tallinnas finantsõigust ja raamatupidamist ning Veronika (15), kes käib alles keskkoolis – tulid ilmale loomulikul teel. Kolm nädalat pärast arvestatud sünniaega ilmale tulnud Milleenia vaatas kohe oma vanematele nutika näoga otsa ja hoidis pead.
"Küüned olid tal pikaks kasvanud nagu Godzillal," muigab lapse isa Rainis Tohv (27). "Me saime nii hilja teada, et tegu on tüdrukuga, poisinimi Rando oli mul valmis mõeldud," sõnab ta. "Tüdruku nime polnud meil tükk aega. Siis juhtusin Pärnu maavalitsuses silmitsema aktsiaseltside nimesid ja üks neist oligi Milleenia. See kõlas hästi," räägib Rainis. Ta kaalus ka Milleena nimevarianti, kuid Milleenia kõlas paremini. Sama arvasid ka perekonnaseisuameti ametnikud, kes kuu aega pärast lapse sündi tema nime registreerisid.
Milleenia muutus Miilaks ja Milliks
Ainsana oli pisut pettunud Rainise ema, kelle pakutud Liis kõrvale jäi. "Minu ema oli Miila, tegelikult küll Ludmilla," sõnab abikaasa Natalia.
Miilaks kutsuvad väikest last ka tema ema tädi ja selle kolm poega, kes on pooleldi armeenlased, pooleldi venelased.
Sarmikas ja sugugi mitte nõrkade killast venelanna Natalia kõneleb eesti keelt mõnusa pehmusega. Kodus räägib abielupaar eesti keeles, kuigi Miila üks esimesi sõnu oli tänu vanematele õdedele "atai", sest ta kippus tüdrukute iluvidinaid laiali tassima. Natalia on tähele pannud, et isegi vene perede lapsed kipuvad eesti koolides käies oma keele ära unustama või räägivad seda aktsendiga.
Abielupaari üheteist-kümne aastane vanusevahe ei torka kuidagi silma. Enne Milleeniat tehtud piltidel näeb emme välja nagu teismeline plika ega erine oluliselt oma tütardest. "Eks me saime tuttavaks ööklubis, tantsisime terve õhtu, ma andsin Rainisele oma mobiilinumbri ja nii ta helistas mitu korda," meenutab Natalia. Aasta pärast nad abiellusid.
"Väike on nii kaua kodus kui annab," seletavad vanemad. Mitme pere, vanavanemate ning vaarvanaema peale saavad nad tema hoidmisega hakkama. Ilmselt tuleb temast kui mitte ainult ilus tüdruk, siis ka hoitud tüdruk.
Mari ja Mart ei kao Eestist kuhugi
Sel aastatuhandel pandi maimukestele tähtsate sündmuste märgiks nimeks Vladilen, Lenin, Vilen, Aurora, Perestroika, Progress, Urjurvkos (hurraa Jura v kosmose) jms. Ainest nimepanekuks annavad ka teleseriaalid – nii jooksis umbes kümme aastat tagasi Kohtla-Järvel ringi siniste lotendavate sukkpükstega Isaura, menuseriaali "Orjatar Isaura" järgi nime saanud tüdruk. Saabuva millenniumi ajalugu on veel tegemata, küll aga on Eestis juba ilmale tulnud oma Milleena ja Millennium. Tallinna perekonnaseisuameti vanem-inspektori Ruth Hallikalti sõnul panevad lastele sündmustele viitavaid nimesid rohkem vene rahvusest vanemad. Eestlased eelistavad kas vanu, möödunud sajandi nimesid või midagi hoopis omapärast. Näiteks panid Pärnus kunstnikest vanemad oma tütrele nimeks Pipi Emma Penelope, et laps saaks tulevikus valida kolmest nimest sobiva. Sama tegid ka lapsevanemad Tartus: tütar sai nimeks Lilith Sylvia Dorothea.
Eestlaste eesnimesid uurinud Annika Hussari sõnul on kõige püsivamad Eestis olnud laennimed. Eriti olid need moes 40-ndatel ja
80-ndatel. Alati on lastele nimeks pandud Mari, Jaan, Mart ja Madis. Küllalt tavaline eestlaste hulgas on ka vanaemade ja onude-tädide nimede lastele andmine.
70-ndatel maailma vallutanud vene nimede buum läks aga Eestist kaarega mööda.
Agne Narusk, Piret Tali
