Millest kirjutavad meie venekeelsed ajalehed?
Leht avaldas Narva Kesklinna gümnaasiumi ühiskonnateaduse õpetaja Vladimir Kalinkini artikli. “See on eesti keele ekspansiooni algus, kuid lõpp venib teadmata pikaks. Lõpp tuleb niikuinii ja tulemus on enam-vähem selge. Esiteks, see ei ole enam vene kool. Teiseks, kaob hariduse kvaliteet. Kolmandaks, oma keele, kultuuri ja mentaliteedi kaotamine. See oligi reformi eesmärk. Ja see toimub riigis, mis on Euroopa Liidu liige,” kirjutab õpetaja.
Kalinkin kritiseerib teravalt kellegi prantsuse lütseumi direktori seisukohta: “Üllatas prantsuse lütseumi direktor. Ta peab õigeks humanitaarainete õpetamise eesti keelele üleviimist, kuna nende kaudu liigub riigi ideoloogia. See on ju lausa mingi stalinist ” hüüatab Vladimir Kalinkin. Jutt on ilmselt Lauri Leesist.
Teisipäevane Vesti Dnja avaldas artikli pealkirjaga “Riik tahab, et me sureksime kiiremini”. Silmas peetakse Eesti riiki ja jutt on Tsernobõli katastroofi likvideerijate Narva liidu ja Narva linnavolikogu keskkonnakomisjoni ühisistungi järeldustest. Vastavalt represseeritute kohta käivale seadusele on kõik Eestis elavad tsernobõllased jagatud esimese ja teise sordi kodanikeks. Õigusjärgsed kodanikud saavad kompensatsioone, tasuta ravi sanatooriumides ja hambaarsti juures, on teisigi soodustusi, kuid naturaliseeritud kodanikud ja halli passiga inimesed, ka Eestis alaliselt elavad venemaalased ei saa Eestilt toetust.
Kolmapäevane Moskovski Komsomolets Estonia kirjutab sellest, et juubilar Vladimir Zirinovski ei jõudnudki meie Andrei Zarenkovit ära oodata. Eesti konstitutsioonipartei esimees ja kuulsaim fasismi vastu võitleja Eestis oli teisipäevaks kutsutud Kremlis toimunud pidustustele, kuid murdis jalaluu.
“Nüüd hoian jalga padjal, kuid 9. maiks hakkan kõndima, sest tulevad ju üritused,” ütles ta, selgitades, et irinovski kutsus enda juurde Venemaa patrioote ja sõpru kogu maailmast.
Aleksandr Ikonnikov kirjutab samas lehes juba tuntud asjast: Jaanilinnas peeti kinni Venemaa kodanik, kes tahtis Eestisse tuua Hitleri “Mein Kampfi”. Kolleeg naljatab sellega seoses vägagi traditsiooniliselt – see mees sõitis metsa ja võttis oma puud kaasa
