Mis on lümfoom ja kuidas seda ravida?

                 
Mis on lümfoom ja kuidas seda ravida?
----
Tartu ülikooli kliinikumi hematoloogia-onkoloogia eriala professori Hele Everausi sõnul on lümfoom kõige paremini ravile alluv vähkkasvaja.

•• Mis on lümfoom?

Lümfoom on lümfisõlmedest lähtuv vereloome, rakkudest täpsemalt ühte tüüpi vere valgeliblede kasvaja. Lümf on vedelik vere ja kudede vahel, mis varustab kudesid vees lahustunud toitainete ja hapnikuga, väljutab verre kudede ainevahetusjäägid, aitab organismil vabaneda sissetunginud bakteritest ja teistest võõrkehadest, transpordib seedimisjärgus rasvu.

•• Kuidas lümfoomi märgata?

Kahjuks puuduvad sellele haigusele ainuomased ja vääramatud sümptomid. Samuti ei ole tavaliselt iseloomulikku valu, mis võiks viidata lümfoomile. Sümptomid sarnanevad paljude viirushaigustele omaste nähtudega – kaela või kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine, külmatunne, ka esineb väikest palavikku või siis näilise põhjuseta kõrgeid palavikuhooge. Hiljem võib lisanduda kaalulangus, nõrkus ja ka nahasügelus. Rõhutama peab, et lümfoomi ja viirushaiguste põhjustatud lümfi-sõlmede suurenemist eristab esimese puhul valu puudumine lümfisõlmedes. Ehk kui viiruse puhul on lümfisõlmed valulised, siis kasvaja puhul pole. Enamik lümfisõlmede suurenemisi pole seotud lümfoomiga, kuid arvestades fakti, et aastas sageneb selle haiguse juhtumite avastamine 3% võrra, siis parem karta kui kahetseda.

Muretsemiseks võib olla põhjust, kui inimene täheldab oma tervislikus seisundis muutusi ja need jäävad kuue kuu jooksul püsima. Lümfoomi puhul võivad siis esineda süvenev väsimus, sagedasemad külmetushaigused, öised higistamised, nahasügelus ja väike palavik. Selliste nähtude korral tasub kindlasti konsulteerida arstiga. Meieni on jõudnud patsiente, kelle lümfisõlmed on suurenenud, kuid et valu ei esine, on

uuringutele tulek viibinud.

•• Milline on lümfoomi ravi?

Kõigepealt tehakse perearsti juures rutiinuuringud. Kontrollitakse ega kogu keha lümfisõl-med pole suurenenud, kas haigus pole levinud teistesse organitesse, kõhuõõnde jne. Kahtluste puhul suunatakse haige edasi eriarsti juurde, kes määrab edasised uuringud. Diagnoosimiseks on vajalik lümfisõlme biopsia, et koeproovi mikroskoobi all uurida. Täpse ravi määramiseks tehakse kindlaks, mis haigusvormiga on tegemist ja mis staadiumisse on haigus jõudnud. Põhiline ravi on kemoteraapia. Kiiritusravi osatähtsus lümfoomi ravis väheneb järjest.

Oluliselt on aidanud ravi tulemuslikkust parandada uus ravim, antikeha, mis ründab spetsiifiliselt kasvajarakke. Seega jäävad terved rakud puutumata. Kõrgdoosis saadud kemoteraapia järel on vaja hävinud vereloome taastada. Selleks võib koguda  spetsiaalse aparaadi abil patsiendi enda verest vereloome tüvirakke või kasutada doonorilt saadud rakke.

•• Mis võib ravi juures probleeme tekitada?

Ravi on haigele kurnav, sest kasutatavad ravimid mõjutavad lisaks kasvajarakkudele ka terveid kudesid.

Ka luuüdidoonori leidmine võib osutuda keeruliseks. Õnneks saame nüüd olulist abi Soome Punase Risti verekeskuse doonoriregistrist. Eestlastele leiab sageli sobiva doonori sakslaste hulgast. Oleme tänulikud Eesti haigekassale, kes toetab doonorite otsimist ja testimist.

•• Miks lümfoom tekib?

10–15% võib olla pärilikkusega seotud. Põhjuseks, miks vähirakud hakkavad kehas kasvama, on rakutuumas oleva pärilikkus-aine DNA muutumine. Rakud hakkavad tegema muud, mitte seda, mis vaja – neil on ainu-omane lõputu paljunemine, s.t surematus. Kasvaja tüviraku avastamine on toonud uue lähenemise. Nüüd teame, et on olemas kahte liiki vähkkasvaja rakke – tüvirakk ja ennast kopeerivad, paljunevad rakud. Praegu otsitakse võimalusi vähi tüviraku hävitamiseks, et tagada täielik tervenemine.

Soodustav tegur lümfoomi tekkel on teatud viiruste põhjustatud infektsioonide rohke põdemine. Riski suurendab ka kokkupuude kemikaalidega. Täpsed seosed pole veel selgunud, aga haiguse põdejate hulgas on rohkem neid, kel on immuunsüsteemi häireid,  autoimmuunhaigused ja immuunsuse nõrgenemine. Oleme täheldanud, et HIV-i/aidsi põdejatel esineb lümfoomi sagedamini.

•• Kui palju on Eestis lümfoomihaigeid?

Igal aastal lisandub umbes 130 uut haiget, kokku on patsiente u 1000.Terveks saab nimetada patsienti, kellel pole uut kasvajat tekkinud viie aasta jooksul.

•• Mis annab enim lootust?

Tegemist on kõige paremini ravile alluva vähkkasvajaga. Teatud juhtudel on võimalik päris terveks saada kuni 80%-l.

Enamasti saame haiguse kontrolli alla. Kuigi praegu pole haiguse põhjused veel selged, oskame ja suudame ravida ka raskes vormis lümfoomi. Nii lümfoomi kui ka teiste kasvajate puhul kasutame kõiki preparaate, mis on maailma ravimiturul olemas. Kuulume rahvusvahelisse võrgustikku, vereloome tüvirakke toome sageli ka teistest riikidest.

•• Mida tuleks rõhutada?

Haiguste ennetamiseks tuleks suhtuda kaebustesse tõsiselt. Meil Eestis pigem viivitatakse, kui käiakse liiga sageli kontrollis.

Kasvajate ravi puhul peab meeles pidama, et alternatiivravi tõhusust pole suudetud tõestada. On kindel, et alternatiivravi valimiseks puudub tõenduspõhisus. Võib juhtuda hoopis, et tunnustatud raviga alustamine lükkub edasi ja tulemused kannatavad. Meie kliinikute käsutuses on rahvusvaheliste uuringute tulemused ja väga kvaliteetsed ravimid.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused
Karikatuurid