03.03.2012, 02:00
Mis on ühist eestlasel ja hindul Ultima Thule näitel
„Ultima Thule? Kas tõesti see Rootsi natsibänd?” kipuvad välismaa rokisõbrad teinekord imestama, kui jutuks tulevad kodumaised üldarmastatud rokkansamblid. Niisiis hingad sügavalt sisse ja asud konteksti selgitama.
„Ei, nendega pole meie Ultima Thulel küll pistmist,” hakkad naerma ja täpsustad, et ega 1986-ndal ENSV-s nüüd iga suvalist Rootsi rokkansamblit küll ei teatud, et kokkusattumusi vältida. „Me teadsime Genesist, Yesi, Jethro Tulli ja Jeff Becki,” selgitad. „Nõukogude inimesel oli maitset,” noogutab välismaa rokisõber selle peale ja miski sinus jookseb kokku: „Maitse? See oli raudne eesriie!” Välismaa rokisõber küsib: „Aga miks nad nime ära ei muutnud, kui sellest kokkusattumusest teada said?” Sa ei tea, mida öelda. Hingad sügavalt sisse: „Vaata, mu rajatagune sõber – Ultima Thule sündis supergrupina. Nende esimene laulja Tõnis Mägi oli Venemaal kuulsam kui Justin Bieber! Nad tulid kokku suurte muutuste ajal ja said selle eeslauljateks. See oli revolutsioon, baby! Nad on tänaseni elu- ja loomejõulised, koos ning eraldi. Nad on oma pillidel gurud. Neile kirjutavad laulusõnu tõelised poeedid! Sellised bändid ei vaheta Rootsi kärbeste pärast oma nime.” Muugid sealsamas oma nutifoni, sisened YouTube’i ja paned mängima klipi viimaselt laulupeolt, täpsemalt „Liivimaa pastoraali”. Välismaa rokisõber jääb mõtlema: „See on nende lugu, jah?” Noogutad võidurõõmsalt. Laulupidu on alati argument. Nüüd tuleb küsimus: „Mis värk teil eestlastel selle koorilauluga on?” Naerad: „Kui meile kõigile mõni lugu ikka hullupööra vähemalt viisteist aastat meeldib, tuleme kokku ja laulame seda üheskoos oma kõhutunde kinnituseks.”