MÕNELE ON MAGAMINE RASKE TÖÖ Kolm inimest, kes teevad õhtuti rasket tööd. Une-asjatundja Tuuliki Hion selgitab, miks nad ei jää magama (EE)

Indrek magas viimati korralikult sõjaväes Magamine on kohustus, vahel lausa töö. Võiks ju ilma olla, aga siis järgmisel päeval ei saaks hakkama.

On ka justkui ajaline joon, miski ekvaator, millest ei tohi öösel üle minna. Minu jaoks on see kell kaks öösel. Kui nii kaua üleval olen olnud, siis ei jää enam üldse magama. See seletab ka minu kärsitust, kui kusagil peol või seltskonnaolengul viibin ja suhteliselt vara lahkuda tahan. Kui pean vara tõusma, teeb see ka närviliseks ja võib une täiesti rikkuda.

Kui aga aega magamiseks väga laialt, siis võin ühtäkki ärgata ülimalt vara. Järeldus sellest on, et peab väga täpset unerezhiimi pidama.

Unetus on kindel psüühiline seisund, mis tähendab, et ei olegi mingeid mõtteid. Kui mõtetel öösel vabalt uidata lasen, tuleb uni. Unetuse puhul mõtled aga ainult sellele, et küll oleks hea magada, uni võiks tulla ja seda ühte närust mõtet keerutades ei saagi magama jääda.

Üks periood on olnud mu elus, kui unega polnud mingeid probleeme: elu Nõukogude Armees. Ühtäkki olin muust maailmast täiesti ära lõigatud. Elasin lihtsõduri lihtsat elu ja mul puudusid argimured. Võisin magada mis tahes asendis, mis tahes pinnasel, mis tahes ajal.

Unetus algas lapsepõlves. Käisin kord Peterburis ja öösel ei jäänud magama, sest ootasin põnevusega seda, mida uus hommik toob.

Unetus vajab aeg-ajalt radikaalset ravi, aga selle jutuga on imelik arsti juurde minna. Üks variant on taimsed vahendid, aga need ei toimi eriti. Viski on vahel täitsa tõhus.

[[2]] Arsti kommentaar: Indreku unetus võib esiteks püsida asjaolul, et ta ei anna endale piisavalt aega päevategevustest välja lülitumiseks. Teiseks tuleb võtta arvesse isiksuse omapära.

Kolmandaks torkab silma uneaja ebakorrapärasus. Eriti häiritud une puhul võib olla oluline iga päev samal ajal tõusmine ja magamaminek. Loomulikult ei õnnestu see alati.

Une ootamine tõstab tavaliselt erksust või pinget. Unetuse ravis tegeldakse mõtetega unetuse ja selle päevaste tagajärgede kohta, et vabaneda hirmust unetuse ees. Päevase toimetuleku häiritus on unetusest põhjustatud kahjustuse tegelik mõõdupuu.

Helen vaatab unenägude asemel õudussarja

Viimase kahe kuu jooksul olen ma vaadanud kõiki "Millenniumi" sarja osasid. Vastu ööd on need mõrvad, vägistamised ja enesetapud küll üsna õudne kogemus, kuid nii hilisel tunnil on see ikkagi kõige normaalsem sari.

Kui ma telekat ei vaataks, lebaksin niisama voodis, mõtleksin ega saaks und. Tavaliselt panen teleri kinni kesköö paiku. Kui hästi läheb, õnnestub siis magama jääda. Kui mitte, uinun alles kella kahest-kolmest.

Igatsen tagasi aega, kus ma läksin voodisse kell üheksa ja magasin sügavalt vähemalt kümnest. Pahandasin isegi mõnikord oma toonase elukaaslasega, kes armastas öösiti märulifilme vaadata. Vahel oli tunne, nagu püüaksin uinuda lahinguväljal.

Ma pean päevas magama vähemalt seitse tundi. Mulle meeldis väga varahommikul tööd teha. Nüüd jõuan vahel tööle sellel ajal, kui varem hakkas kõht juba tühjaks minema ja tuli isu väikese ennelõunase näksi järele. Piinlik on, enda ja teiste ees, et niimoodi pool päeva raisku läheb. Kui öösel hilja magama jään, ei saa hommikul üldse üles.

Arst ütleb, et mu unetus tuleb stressist. Tal on muidugi õigus. Suvi lõppes minu jaoks ootamatult nii, et jäin üksi. Miks see nii juhtus, ei anna mulle siiamaani rahu. Päeval ei ole aega selle üle juurelda. Öösel pole pimedas ja vaikses toas nende mõtete eest kuskile pääsu. Aitaks ainult uni, aga magama jääda ma ei suuda.

Arsti kommentaar: Heleni unetus algas ilmselt seoses lähisuhte lõppemisega. Unetusega reageeris ta stressi tekitavale sündmusele, see on osa kohanemisreaktsioonist. Selline elusündmus tuleb enne "ära pakkimist" ja "riiulile panekut" läbi töötada.

Soovitaksin otsida professionaalset abi psühhoteraapia või ravimikuuri vajaduse otsustamiseks. Samas on Helen ise leidnud viisi, kuidas katkestada "voodis lebamise ja mõtlemise" nõiaringi, mida peetakse oluliseks unetuse alalhoidjaks, sisemise pinge tõstjaks.

Anne uinub alles vastu hommikut

Sirutan ennast roidunult linade vahele. Klõps! kustub lamp. Oehh, kui väsinud ma olen... nii tahaks magada...

Aga mida pole, see on uni.

Ka tunni aja pärast veel mitte. Ega kahe tunni.

Järgnevad piinarikkad tunnid kottpimedas toas. Ei aita siin punane vein ega lammaste lugemine, paksud kardinad ega surmigav kooliõpik. Kõik ihuliikmed on väsinud päev otsa ringi rahmeldamisest - tööle, kooli, trenni, toidupoodi.

Alles hommiku eel suigatan põgusalt paariks tunniks. Ärgates ehmatab mind kaameks üle üheksa liikuv kellaosuti.

See kordub pea iga öö juba oktoobri keskpaigast saadik. Erandiks nädalavahetused, mille lühikesed päevad pea tervenisti une nahka lähevad.

Ma ei usu, et see olin mina, kes suvel koos päikesega ärkas ja nii mõnigi kord juba kuue ajal, teotahet täis, arvuti taga klõbistas!

Perearst arvab, et minu kiire elurütmi ja valgusepuuduse vastu on mul ilmselt vaja tõsisemat abi. Ehk tuleks kasuks rahustite võtmine või väike antidepressandikuur?

See võtab mind juba tõsiseks. Tabletid olgu tõesti hädavariant.

Arsti kommentaar: Vihjeid on talvedepressioonile. Sellele on iseloomulik pimeda aja saabudes süvenev väsimus, tahtetus, ka meeleolulangus, magusaisu. Une hulk on tavaliselt tõusnud, kuigi võib olla tegu magamajäämisraskustega. Kevadel nähud taanduvad. Valgel ajal võidakse olla ülienergilised. See juhtum pole ilmselt tüüpiline, kuna nädala sees ei suudeta öösel magada, kuid nädalavahetustel päeval küll.

Raviks soovitatakse valgusravi. Selline häire kordub tavaliselt igal aastal. Mugavaim oleks kasutada kodus valgusravilampi.

Tuuliki Hion on Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku une- ja ärevushäirete osakonna arst-õppejõud.