Täna, 58 aastat hiljem, lugu laval vaadates tuleb end ajas tagasi mõelda. Muidu tundub laval toimuv liiga veider, eriti laulutekstid. 2004. aastasse ei käi ju kuidagi sõnad: “Me koduks on linnad, maa, meri, sest kõikjal on külluses tööd. Täis tehaste pinget me veri ja süda kõrgahjuna köeb.”

Tantsuetteasted uinutavad

Kaks korda kolmveerand tundi motomuusikali jääb kuidagi venima, tegevust on vähem kui esinemist.

Noortemuusikal, mis see peategelasi vaadates olema peaks, võiks olla lõbusam, hoogsam, sisukam, valjem, ootamatum.

Siin aga on alguses veidi tsiklipõrinat ja lõpus palju armusuhteid. Kummalgi pole nagu põhirõhku, teemamuutus toimub millalgi keset etendust, kus on palju tantsuetteasteid järjest – tantsumemmedelt rahvatantsu ja Golden Ladylt peenemat esinemist.

Arusaadav, et loos kujutab see sportlaste laagrit, kus taidlejad meelt lahutavad, kuid etenduse teevad järjestikused ja suhteliselt igavad tantsunumbrid uinutavaks.

Uduvihmases õhtus mängitud etendusel juhtus ka veidi äpardusi. See, et tsiklid velotrekil ringe sõites libedal kaldus betoonil külili ei libisenud, on väga hea. Kuid tegelaste mikrofonid ei andnud iga kord ühendust, samuti jäi helipult mõnigi kord mõne mikrofoni sisselülitamisega hiljaks.

Inetu sisuline aps oli see, kui üks tegelastest rääkis kuumast väsitavast päevast (muhe naer vihmakeepidesse mähkunud publikult) ja teine kurtis vastavalt reaaloludele, et tuli Piritale suvitama, aga näe, ilm...

Näitlejatöö kohta võiks samuti nii mõndagi öelda, aga see pole ka ime, sest laval olid suuremalt jaolt lauljad, mitte näitlejad. Ja pärisnäitlejad tundis kohe ära, üks lõbusamaid ja paremini mängitud karaktereid oli moskvalanna Marina Pavlova Marika Korolevi esituses, kes rääkis vahva vene aktsendiga ja tekitas erinevate kihluste teemal palju segadust. Tõnu Kilgase hääl sobib sellistele lauludele suurepäraselt.

Humoorika vahepalana mõeldud abielupaar Kaasanist jättis aga nii näitlemise kui tehnilise külje pealt abitu mulje: raske on naljaga kaasa naerda, kui ühel dialoogis osalejaist on mikrofon, teisel mitte, ja mõlemad ütlevad mehaaniliselt päheõpitud teksti.

Kõigist lauljatest, tantsijatest ja muudest etluskavadest suurima aplausi teenib Hermes: hõbedaseks värvitud peaaegu paljas tiivulise kiivriga Ervin Green, kes algul etendab sõitvas autos liikumatuna seistes võidetud karikat Hermest, hiljem teeb ka mõne tantsusammu. Sõnatult.

Muusikal kimab mööda Eestit

Kes teevad?

•• Muusika: Boris Kõrver, Leo Normet

•• Libreto: Dagmar Normet

•• Lavastaja: Ivo Eensalu

•• Muusikaline juht: Raul Talmar

•• Kunstnik: Aime Unt

•• Koreograaf: Kalju Saareke

•• Arranžeerija: Evelin Kõrvits

•• Kontsertmeister: Ülla Millistfer

•• Osades: Tanel Padar, Jakko Maltis, Mikko Maltis, Mihkel Mattiisen, Urmas Põldma, Ele Millistfer, Margit Saulep, Tõnu Kilgas, Marika Korolev, Margus Tabor, Velvo Väli, segakoor Noorus jpt.

Kus toimub?

•• 15. juulil Tallinna Pirita velotrekil

•• 16. juulil Pärnu vallikäärus

•• 17. juulil Viljandi lauluväljakul

•• 18. juulil Rakvere lossihoovis

•• 23. juulil Haapsalu lossihoovis

•• 24. juulil Võru-Kubija lauluväljakul

•• 25. juulil Rapla lauluväljakul

•• Etendusele järgneb tantsuõhtu motohuvilistele!

Kes on Hermes?

•• Hermes oli kreeka usundis peajumal Zeusi käskjalg ja poeg, ühtlasi teekäijate, kaupmeeste ja varaste jumal.

•• Meeldiv ja kärmas Hermes kandis tiivulisi sandaale, tiivad ehtisid ka tema kübarat ja võlukeppi.

•• Ta oli jumalaist nutikaim ja kavalaim.

•• Oma vargameisterlikkust tõestas Hermes varakult: sündinud koidikul, jõudis ta juba enne sama päeva õhtueha varastada Apolloni karjad.

•• Hermes oli ka surnute teejuht – näitas hingedele teed allmaailma.