Esimest korda jooksurajal

Muff tunneb huvi jooksuraja vastu – aparaat on samasugune nagu koeraomanike spordisaalis. Vaatepilt lindil jooksvast asjalikust koerast on võrratult naljakas. Muff seisab jooksurajale, olemata sellest just vaimustuses, Natalja hoiab teda kaelarihmast kinni ja lülitab trenažööri sisse. Koeral lähevad silmad ümmarguseks: jalgealune liigub!

Muff üritab vasakult ja paremalt liikuva riba pealt minema putkata – iga algus on raske. Asendame kaelarihma tollikoera traksidega. Muff läbib vänderdades umbes kolm kilomeetrit ja seda vaid paari minuti jooksul. Mõelge vaid, kui palju aega kulub, sama maa läbijalutamiseks looduses. Koera treeningsaali tuues võib omanik minna ka omi asju ajama.

Esimene treeningtund ongi mõeldud koerale erinevate vahendite tutvustamiseks ja jooksurajaga harjutamiseks.

Kes kauem trennis käinud, silkavad jooksurajal päris tempokalt ja äärmiselt elegantselt. Natalja räägib, et ühtlase tempoga jooksurajal jooksmine arendab koeral ilusat liikumist paremini ja kiiremini kui vaba ringikappamine looduses.

Pole põhjust kahelda: kui ma ilma Muffita käisin eel-luuret tegemas, sattusin nägema, kuidas üks koer teist jooksurajalt minema trügis, et aga ise saaks seal mõned kilomeetrid läbi kihutada. Et treeningust tõesti ka kasu oleks, soovitab Natalja planeerida vähemalt kümne korrase tsükli, veel parem oleks käia paar kuud – sama loogika nagu inimeste treeningu puhul. Koerte treeningu eesmärgid varieeruvad: kes soovib kaalu langetada, kes soovib treenida esi- või taga-osa lihaseid või siis kõiki, kes tahab saavutada näitusevormi või siis lihtsalt energiat kulutada ning teiste koertega suhelda. Treeningtund kestab 60 minutit ning ühekordne tasu on 150 krooni; 1200 kroonise kuukaardiga võib käia aga ükskõik kui palju tahad, kasvõi iga päev.

Treening, mäng

Natalja võtab koeralt traksid ära. Muff tõmbab hinge, ta avastab saalinurgast suure veekausi ja joob selle tühjaks. Natalja loobib talle tennispalli – selle põrkelt püüdmine on muidugi vahva. Muff teeb harjutuse endale keerulisemaks sellega, et proovib korraga kahte tennispalli suus kanda. Seejärel avastab Muff, et laest otsapidi alla visatud jäme köis on väga lõbus mänguasi ning ta asub seda innukalt sikutama – see harjutus arendab lõualihaseid.

Järgnevad pool tundi avaneb umbes selline vaatepilt: Muffile tundmatu mittelšnautser Barbe ajab taga tennispalli ning Muff, keda tõelise labradorina ilmselgelt huvitavad asjadest rohkem inimesed ja teised koerad, ajab taga Barbe’d. Seejärel lähevad mõlemad koerad üle energiasäästu-režiimile: nad on kõhuli põrandal, keeled ripuvad maani ning kostub lõõtsutamist. Tõkkeid seekord hüppama küll ei hakka, otsustab Muff. Ja olles endasse imanud teise suure kausi-täie vett, arvab, et selleks korraks sportimisest aitab.

Koerte spordisaal loodi vajadusest

Kõik sai alguse eelmisel aastal, mil Natalja Stankevitš last ootas – tema kodukennelis Reval Dream on kaheksa koera ja lapsekandmisajal nendega jalutamine käis talle üle jõu. Spordisaali rajamise idee tuli just sellest, et linnas ei saa koerad piisavalt liikuda, on alakoormatud, lähevad paksuks ja suunavad oma kasutamata energia destruktiivsetesse tegevustesse, näiteks närivad kodus midagi puruks ja mõtlevad välja pahandusi.

Natalja mõttega tuli kaasa Jelena Mangustova – koduloomade seas kõrgelt hinnatud juuksur ning moedisainer. Räägitakse, et terves Eestis ei leidu teist, kes oskaks õmmelda nii hästi istuvaid, praktilisi ja kauneid kostüüme lemmikloomadele.

Natalja ja Jelena käisid koos vaatamas erinevaid uhkeid salonge Moskvas, St. Peterburgis, samuti Soomes ja otsustasid alustada. Oktoobrist alates proovivad naised spordisaali võimalusi oma koerte peal: pehme seljaga šnautseritel läks kolme nädalase treeningu järgi selg korda. Praegu käib süstemaatiliselt treeningul kaksteist koera.