Naine sünnitas kodus
Mitte saatuse, vaid iseenda tahtel. Sest ta usub, et kodus ümbritseb nii naist kui last kaitsev aura, mida sünnitusmaja meditsiinilis-hügieenilises keskkonnas lihtsalt pole.
Merje Luuk on lõpetanud Peda eesti keele ja kirjanduse õpetajana, kuid traditsioonilist koolmeistritööd teinud ei ole. Kodulinnas Pärnus asutas noor naine koos mõttekaaslastega Väikese Vabakooli, mis peab temata hakkama saama, sest psühhiaatrist abikaasa Rein on Tartus intern. Kolme allakümnest poisijõmmi ja pesamuna Mariet kantseldades leiab Merje aega täiendada end lapse loomulikku arengut arvestava Waldorf-pedagoogika seminaris.
Alternatiivpedagoogika kõrval on Merje teine kirg alternatiivmeditsiin ja looduslähedane eluviis üldse. Kodussünnitus on Merje meelest loogiline asjade kulg mõtteviisi puhul, mis ei pea rasedust mitte haiguseks, vaid seksuaalelu osaks. “Meie arstid on küsinud, kas naine hakkaks endal kodus pimesoolt välja lõikama,” toob Merje näite siinsest suhtumisest. Arstlik järelevalve, analüüsid, mõõtmised, ultrahelid - kõik see põhjustab tulevasele emale tema meelest vaid stressi.
Lamamisasend eitab kõiki füüsikaseadusi
Teise poja puhul tundis Merje, et talle loodusest kingitud kiire sünnitus jääb sünnituslauale heitmisel soiku. “Lamamisasend eitab ju kõiki füüsikaseadusi!” 1995. aastal kolmandat poega oodates treenis ta hoolikalt jalalihaseid, et laps kükkasendis ilmale tuua. Kuid oma tahtmist tal läbi suruda ei õnnestunud. Pärnu sünnitushaiglas vaadati kükitajat nagu sõgedat ning suruti lõpuks ikkagi selili.
Kauaigatsetud pesamuna tuleb ilmale kodus, abiks mees ja ämmaemand, otsustas Merje. 1998. aasta augustiööl käis kõik isegi kiirsünnitajana tuntud Merje kohta rekordtempoga - tund ja kakskümmend minutit. Tilgutit füsioloogilise lahusega vaja ei läinud, poolteisesentimeetrine rebend kasvas ise kinni. Verejooksu ennetamiseks võttis Merje homöopaatilisi terakesi. Kui kõik pojad olid sünnitusmajast “kaasavaraks” saanud silmapõletiku, siis Mariet see ei tabanud. “Öelgu veel, et kodu on sünnitamiseks ebahügieeniline,” nendib Merje. Mis kõige tähtsam: väike preili on olnud kuldne laps ja Merje ise energiat tulvil. Selle põhjuseks peabki ta koduseinte head aurat ning meditsiinilise sekkumiseta, nn. pehmet sünnitust. Ise on Merje juures olnud sõbratari poja kodussünnil. Ja too veebruaris ilmavalgust näinud põnn olla veelgi kihvtim laps kui Marie.
Hollandis sünnib 37% lastest kodus
Euroopa riikides kogub kodussünnitus üha rohkem toetajaid. Esirinnas on vabameelsuse poolest tuntud Holland, kus kodus tuuakse ilmale 37% lastest, ja vastsündinute ning emade suremus on seal Merje sõnul rekordiliselt väike. Eestis propageerib aktiivset sünnitust - loomulik, sünnitusteid avav ja sünnituse kulgu kiirendav asend, psühholoogiline koostöö naise ja ämmaemanda vahel, valuvaigistite ja arstliku sekkumise minimeerimine - tallinlanna Ülle Liivamägi Perekool.
Samalaadset koolitust plaanib Tartus pakkuma hakata Merje. “Mitte mingil tingimusel pole meie eesmärgiks kodussünnitus, vaid just vaba valik. Esialgu alustame imetamisest, meie ämmaemandad on selles tugevad.” Arste ei loodagi ta teise usku pöörata. “Mõni aasta tagasi korraldati Eesti prominentidele heategevuslik spordipäev. Kogutud kümned tuhanded kroonid annetati Keskhaiglale. Ja mis selle raha eest osteti! Elektrooniline sünnituslaud! Uhkustamise asi!” ahhetab Merje. “Miks arstid ämmaemandatelt nõu ei küsinud? Miks ei ostetud näiteks vastsündinute elustusvahendeidõ”
Haigestumise puhuks homöopaatilised terad
Blond lokkispäine Marie saab tänini rinnapiima. Küll laps ise teab, millal lõpetada, arvab Merje. Vaktsineerida pole ema tütart lasknud, vaid usub lapse loomulikku immuunsusse. Haigestumise puhuks on Merjel varuks homöopaatilised terad. “Tuberkuloosivastane pookimine on Eestis kohustuslik, aga miks meil on siis nii massiliselt tuberkuloosihaigeidõ” küsib ta noomijatelt.
Mullu igatses Merje veel üht-kaht järeltulijat. Siis tekitas päikeseline pesamuna temas tunde, “et enam paremaks minna ei saa”. Nüüd on Merjel uus plaan: kui kunagi veel sünnitada, siis unistuste maakodu saunas. “Minu ümber oleksid mu mees ja kõik neli last. Sõbrad kutsuksin ka - kui nad ainult nii kähku kohale jõuavad!”
Triin TAEL
Võrrelge end kassiemaga
“Sünnituse juures, kus ema asemel tahavad lapse sünni eest hoolitseda teised, eraldatakse ema oma kehast. Ta ei ole võimeline kasutama oma vaistlikke võimeid [...] Kui vaatame naise vaagna asetust, võime märgata, et naise keha ei ole loodud seliliasendis sünnitamiseks. Kui naine on püstiasendis, s.o. kui ta seisab, põlvitab, istub või on kükkis, aitab sünnitusele kaasa gravitatsiooni- ehk raskusjõud. [...] Ema enda organism toodab endorfiine - looduslikke valuvaigisteid. Ta võib neid hormoone tõhusalt toota vaid sellises ümbruses, mis on intiimne, häirimatu, turvaline ja kaitstud. Mõelge kas või kassiemale - kuidas see sünnituse lähenedes otsib poegimiseks maja kõige rahulikuma, pimedama nurga, kus keegi teda ei jälgi.”
Janet BALASKAS,
Londoni Rahvusvahelise Aktiivse Sünnituse Keskuse juhataja.
