Naise elu on enim muutnud rasestumisvastased vahendid

 (2)

2008. aastal kasutas rasestumisvastaseid vahendeid 63 mln naist üle maailma.

Enam kui 450 000 naise seas tehtud rahulolu-uuring näitas, et viimase poole sajandi jooksul on naise elu muutnud kõige enam just rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus.

Laste saamise planeerimine tagab naistele parema hariduse, avardab töö- ja teenimisvõimalusi. Kui veel 2004. aastal kasutas rasestumisvastaseid vahendeid 59 miljonit naist üle maailma, siis mullu juba 63 miljonit.

Ajaga on naiste jaoks palju muutunud. Kui 1961. aastal jõudis Euroopas müügile esimene antibeebipill, said seda osta vaid abielus naised, kui neil oli selleks mehe luba. Toona oli ka naistearst suure tõenäosusega meesterahvas. Tänapäeval on kaitsevahendite valik ja kättesaadavus olulisel määral avardunud. Teadlased teevad aga jätkuvalt tööd selle nimel, et leida veelgi paremaid vahendeid, mis rahuldaksid naiste vajadusi. „Kui naisele vahend sobib, siis seda suurema tõenäosusega ta seda ka kasutab,” on Itaalia günekoloogiakeskuse direktor Alessandra Graziottin veendunud. Septembri alguses tutvustas ta Zürichis enam kui üheksa tuhande 16–49-aastase naise seas tehtud uuringu „Naiste kontratseptiivsed soovid ja vajadused” tulemusi.

Selgus, et juhul kui vahendil on naise jaoks raseduse vältimise kõrval ka muid lisahüvesid: näiteks mõjub hästi nahale, juustele, vähendab menstruatsiooni kestust, valulikkust ja muid kõrvalmõjusid, kasutavad naised neid suurema tõenäosusega ka siis, kui püsisuhe on katkenud. Just Suurbritannia naised on soovimatut rasestumist sageli põhjendanud sellega, et pärast püsisuhte katkemist loobuti ka antibeebipillide võtmisest.

Samal teemal:

„Pillide puhul on suurim oht see, et naine unustab neid võtta. Kui unustasid, kasuta ka kondoomi,” paneb Graziottin naistele südamele. Unustamist aitab vältida seegi, kui seadistad oma mobiiltelefonile meeldetuletuse.

Küsitlusest selgus, et 91% naistest peab rasestumisvastaste vahendite kasutamist vastutustundlikuks käitumiseks. 63% vastanuist väitis, et on kasutanud hormonaalseid kontratseptiive. „Mida kõrgem on naise enesehinnang, seda tõenäolisemalt kasutab ta rasestumisvastaseid vahendeid,” lisab Graziottin.

Endiselt on palju naisi, kes on silmitsi soovimatu rasedusega. 2003. aastal tehti üle maailma 41,6 miljonit aborti (üks viiest rasedusest lõpeb abordiga). Liikvel on ohtralt müüte nii rasestumise kui ka rasestumisvastaste vahendite kohta.

Ligi 20% vastanuist oli esimest korda vahekorras 12–15-aastaselt. Graziottin peab seepärast oluliseks, et rasestumisvastastest vahenditest räägitaks või-malikult vara, mitte ei arvataks naiivselt, et selline teave võib lapsi ergutada varasemale suguelu alustamisele. Riikides, kus alustatakse eakohase seksuaalkasvatusega varakult (Saksamaal, Taanis, Hollandis), on statistika kohaselt oluliselt vähem soovimatuid rasedusi, aborte ja ka esimest vahekorda lükatakse 20. eluaastani edasi. Suurbritannia on teismeliste rasestumise poolest Lääne-Euroopa riikide seas esimesel kohal.

Vormistage Eesti Päevalehe püsimaksetellimus vaid 30 sendi eest päevas ning nautige Eesti kvaliteetseimat ajakirjandust! Vaata lähemalt »

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare