Naised maksavad võrdsuse eest vähiga
Rahvusvaheline uurimistöö näitas, et riikides, kus naised on edukad tööl ja ühiskonnas ning saavad kõrget palka, suureneb nende vähki haigestumine ja läheneb näitajates meestele. Uurijad rõhutavad, et vähki põhjustavad eelkõige sotsiaalsed, mitte geneetilised faktorid.
Rooma Kõrgema Terviseinstituudi doktor Alessandro Giuliani juhitud uuringus võrreldi mõnede Euroopa riikide naiste ja meeste vähkihaigestumise taset ning määrati erinevused. Veel töötati iga maa kohta välja "naiste emantsipatsiooni valem", mis põhines mitmel faktoril: meeste ja naiste proportsioon teenindussektoris, ema vanus sünnitusel, sisemajanduse kogutoodang, sündide arv, naiste keskmine eluiga, migratsioon, naisministrite arv jne.
Andmete liitmisel järeldus, et emantsipatsiooni tase oli madal nendes riikides, kus naiste ja meeste vähkihaigestumise tase oli kõige erinevam.
Kõige madalamat emantsipatsiooni täheldati Valgevene naistel, kes põevad ka kõige vähem vähki, samas kui skaala teises otsas asuvates Skandinaaviamaades ning Suurbritannias on mõlemad näitajad kõrged.
Naisi peetakse üldjuhul tervemateks kui mehi. Nii arenenud kui ka kõrgeltarenenud riikides ületab nende keskmine eluiga meeste oma kümne aasta võrra. Võimalik selgitus peitub evolutsiooniteoorias. Bioloogiliste, käitumuslike ning sotsiaalsete erinevuste tõttu on pikaealisus omasem rohkem nais- kui meessugupoolele. Mitmed viimaste aastate teooriad väidavad aga, et see vahe väheneb.
Uurimistöö kinnitab, et mitmetes riikides haigestuvad naised üha enam vähki ning rinnavähk võib olla seotud rikkuse ning hilisema rasestumisega.
"Uuring on äärmiselt huvitav, annab alust tulistele vaidlustele ning soosib edasisi analüüse. Minu teada tehti midagi sellist esimest korda," ütleb Vähiuuringute kampaania juht professor Gordon McVie.
The Sunday Times
